Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kvaliteedijuht Priit Tohver ütles, et PERH-i kontsern koos tütarhaiglatega ostab kindlustuskaitset veidi alla 500 000 euro eest aastas, millest regionaalhaigla osa moodustab ligikaudu 400 000 eurot.  

Samal ajal on umbes kahe aasta jooksul, mil kohustuslik patsiendikindlustus on kehtinud, ravivigade eest tehtud väljamaksed olnud kümme korda väiksemad. "Need summad kokku ei ole kõrged – me räägime kaheaastase perioodi peale natukene rohkem kui 50 000 eurost," ütles Tohver.

Hüvitised jäävad omavastutuse piiridesse

Kvaliteedijuhi sõnul muudab olukorra haiglale keeruliseks asjaolu, et seni on kõik hüvitised tulnud tasuda haiglal endal, mitte kindlustusandjal.

"Kuna omavastutuse määr on 50 000 eurot, siis kõik need summad on tegelikult jäänud allapoole seda," selgitas Tohver.

Tohver nõustus, et süsteemis on päris suured käärid, kus kindlustusandjale makstakse oluliselt suuremat summat, kui kulub ravivigade hüvitamisele.

Tohveri hinnangul on süsteemi kalliduse taga eelkõige konkurentsi puudumine kindlustusturul.

"Meil on ju turul sisuliselt ainult üks kindlustusepakkuja (PZU), mille tõttu see teenus ongi praegu kallis," märkis ta. Tohver lisas, et oluline oleks konkurentsi tekkimine, et tasakaalustada maksete ja hüvitiste suhet. Riigi tähelepanu on probleemile juhitud, sõnas Tohver.

Kvaliteedijuht nentis, et iga süsteemi kuluv euro on potentsiaalne raha, mida saaks investeerida ravisse. "Kahtlemata, kui on võimalik seda süsteemi saada tõhusamaks ja odavamaks, siis sealt vabaneb vahendeid, mida peaks investeerima nendesse teenustesse, mis loovad väärtust patsientidele," ütles Tohver.

Lisaks finantsilistele küsimustele tõi Tohver esile probleeme ekspertarvamuste süsteemiga. Tema sõnul on peamine puudus läbipaistmatus, kuna haigla ei tea sageli isegi seda, kes on ekspertarvamuse koostanud. See muudab keeruliseks ka võimalike huvikonfliktide tuvastamise.

"Minu peamine etteheide ekspertarvamuste süsteemile on läbipaistmatus. Me saame küll arvamuse, aga me ei tea, kes on selle koostanud. Kindlustusandja on meile kinnitanud, et nad ei kutsu ekspertiisi andma sama haigla arste, kuid meil puudub võimalus seda kontrollida," lausus Tohver.

Kuigi patsiendid on süsteemi üles leidnud ja nõuete arv kasvab – eelmisel aastal esitati PERH-ile 51 ja tänavu on esitatud juba 36 nõuet –, kahe aasta peale on kindlustusjuhtumiks kvalifitseerunud vaid 18 juhtumit. Kahju hüvitamise hindamine on Tohveri sõnul jäänud samasuguseks, nagu oli see enne patsisendikindlustuse süsteemi tulekut.

"On olnud ka juhtumeid, kus kindlustusandja on määranud hüvitise, kuid haigla pole sellega nõustunud ja me oleme vaidlust jätkanud. Viie aasta jooksul, mil olen regionaalhaiglas kahjujuhtumitega tegelenud, ei ole ma märganud, et uus süsteem oleks tõendamist kuidagi haiglate kasuks muutnud. Süüpõhine kindlustussüsteem eeldabki tõendamist, et teenust ei osutatud arstiteaduse üldisel tasemel – need vaidlused ongi keerulised ja aeganõudvad. Siin pole kiireid võite," lausus Tohver.

Samas on Tohveri sõnul olnud ka juhtumeid, kus haigla on ise kindlustusele kinnitanud, et nad on eksinud, ning teinud ettepaneku kahju hüvitada. Sellisel juhul on asi lahenenud kiiresti.

Tohver andis uuele patsiendikindlustuse süsteemile viie palli skaalal hindeks "kolme".

"Positiivne on see, et patsiendid on süsteemi üles leidnud ja nõudeid esitatakse üha rohkem. Samuti on paranenud patsiendiohutuse kultuur – raporteerimine on muutunud olulisemaks ja tervishoiutöötajatel on nüüd täiendavad kaitsed. Süsteem pakub ka selget finantsstiimulit ohutu ravi tagamiseks. Negatiivse poole pealt tooksin välja konkurentsi puudumise, vähese läbipaistvuse ja süsteemi kõrge hinna," lausus Tohver.

Mullu kulus Eesti ravisüsteemil patsiendikindlustusele kaheksa miljonit eurot

Terviseameti andmetel maksti patsiendikindlustuse süsteemi esimesel aastal hüvitisi pea 200 000 euro eest. Suurim makstud hüvitis oli 15 000 eurot. 2026. märtsi lõpu seisuga oli patsiendikindlustusest välja makstud 376 285 eurot.

Samas maksis tervisekassa 2025. aastal raviasutustele neli miljonit eurot patsiendikindlustuse kulude katteks. 2026. aastaks on tervisekassa poolt kindlustuse kulude katteks planeeritud kuus miljonit eurot, selgus tervisekassa eelarvest.

Teist sama palju peavad oma eelarvest igal aastal juurde maksma meditsiiniasutused ise, sest tervisekassa katab kuni 50 protsenti kindlustusmaksest. See tegi mullu kindlustusmaksete kogukuluks Eesti ravisüsteemile hinnanguliselt ligikaudu kaheksa miljonit eurot.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu ekspert Heli Paluste täpsustas hiljem, et 2025. aastal oli tervisekassa partnerite (haiglad, perearstid, kiirabid jm teenuseosutajad) kogukulu kindlustusele siiski suurem - ehk see oli kuus miljonit eurot.

Lisaks tasuvad kindlustusmakseid ka meditsiiniasutused, kellel pole tervisekassaga lepingut.

Patsiendikindlustuse süsteemi aluseks olev tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus jõustus täies mahus 1. novembril 2024. Kuigi esialgu plaaniti seadus jõustada 1. juulil 2024, lükati see edasi. Tervishoiuteenuse osutajatel oli kohustus sõlmida vastutuskindlustuse leping 30 kalendripäeva jooksul pärast seaduse jõustumist ehk hiljemalt 1. detsembriks 2024.

Patsiendikindlustust asus Eestis pakkuma vaid PZU Kindlustus.