2019. aastal võttis riigiduuma vastu niinimetatud "suveräänse interneti seaduse". See laiendas riigiametnike, sealhulgas ka jõustruktuuride volitusi vene interneti kaitsmises nii sise- kui ka välisohtude eest. Eelmisel aastal jagati volitusi kaitsjate vahel ümber.

Digiõiguste advokaat ja RKS Globali analüütik Sarkis Darbinjani sõnul oli Venemaa internet enne jagatud FSB ja sidejärelevalveameti vahel.

"FSB tegeles jälitamisega, sidejärelevalveamet tegeles tsensuuriga. Alates 2025. aastast läks kontroll interneti üle FSB valitsusele, mis tegeles Navalnõi ja Kara-Murza mürgitamisega ja tegeleb praegu repressioonidega kodanikuühiskonna vastu. Kõige tähtsam nupp on nüüd nende käes," ütles Darbinjan.

Nupule vajutati selle aasta märtsi alguses, kui Moskvas kadus nädalaks ajaks mobiilne internet. Kui Vene-Ukraina piiriäärsete oblastite elanikud on sellega juba harjunud, siis moskvalaste pahameelt pidi kommenteerima Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.

"Meil on praegu olukord, mis sunnib meid võtma vastu vajalikke meetmeid, lähtudes julgeolekuolukorrast. Neid meetmeid rakendatakse ja enamik meie kaasmaalastest saab nende otstarbekusest ja vajalikkusest loomulikult aru," lausus Peskov.

Julgeolekuolukord, millest räägib Peskov, on Ukraina droonioht. Kuid Ukrainas, mis kannatab veel rohkem Vene droonirünnakute all, taolisi meetmeid vastu ei võeta.

Politoloog Ivan Preobraženski hinnangul on see politseiriigi, mitte sõjaline julgeolek.

"See on Vladimir Putini ja niinimetatud "Vene Föderatsiooni põhiseadusliku korra" turvalisus. See julgeolek on seotud teisitimõtlemise mahasurumise ja võitlemisega võimalike protestide vastu," ütles politoloog.

Kuid venelased unustasid, kuidas protestida keeldude ja piirangute vastu. Selle asemel õppisid nad, kuidas piirangutest ja keeldudest mööda hiilida. Et saada ligipääsu Venemaal blokeeritud Facebooki, Instagrami, Youtube'i, Whatsappi või Telegrami sisule, kasutavad nad ammu VPN-teenuseid.

"Meie andmetel kasutasid eelmisel aastal 30 protsenti venelasi VPN-teenuseid. Tundub, et selle aasta lõpuks ületab nende arv, kes pidevalt kasutab VPN-i, 50 protsenti. Venemaa sarnaneb aina rohkem Iraaniga," selgitas Darbinjan.

Juba mitu korda piirati internetti eri piirkondades nii, et kasutajatele jäi ligipääs ainult teatud lehekülgedele, mis kuuluvad niinimetatud valgesse nimekirja. Riigile on selles abiks ka mobiilside operaatorid ja suured internetikaubandusplatvormid, nagu Ozon ja Wildberries.

"Tehti muudatusi kriminaalkoodeksis, blokeeriti peaaegu kõik VPN-protokollid. App Store'i poest kustutatakse hulganisti VPN-äppe – ja Apple aitab tsensorit selles. Praegu sunnib riik ärimehi tegelema repressioonidega ehk tuvastama ja jälgima kasutajaid, kellel on VPN sees, blokeerima nende side- ja muid teenuseid ja niimoodi õpetama neile, et VPN on halb asi," lisas Darbinjan.

Viktoria Bonja on üks populaarsemaid vene blogijaid, Instagramis on tal üle kolmeteist miljoni jälgija. Ta elab Monacos ega räägi oma videoblogis poliitikast, kuid aprilli keskel salvestas ta pöördumise Vladimir Putinile.

"Vladimir Vladimirovitš, teid kardetakse. Rahvas kardab teid, blogijad kardavad, artistid kardavad, kubernerid kardavad. Teie aga olete meie riigi president. Mulle tundub, et me ei peaks kartma. Ja teate, milline võib olla tagajärg? Ma räägin teile: inimesed väsivad hirmust. Nad pressitakse kokku nagu vedru ja üks päev läheb see vedru lahti," ütles Bonja videopöördumises.

Viktoria Bonja pöördumist vaadati esimese kahe päevaga üle 30 miljoni korra.

"Kui oleks loodud mingi sotsiaalvõrgustik, mis võiks asendada kõike, mis kinni pandi, me ütleksime: "Oo, tore! Milleks meil on Instagram? Milleks meil on Telegram?" Vähe sellest, et mitte midagi taolist pole loodud, teile veel valetatakse, sest see, mis loodi, ei tööta," ütles Bonja.

See, mis Bonja sõnul ei tööta, on Max, uus vene sõnumirakendus, kuhu riik püüab kõiki Whatsappi ja Telegrami kasutajaid suruda. Samal ajal riigiametnikud ise ei kipu isamaalikku rakendust enda mobiiltelefoni paigaldama.

"Kõigepealt ei ole see üldse usaldusväärne. See on zero trust (null usaldust - inglise k.) just jõustruktuuride töötajate, riigiametnike ja sõjaväelaste silmis, kes ei taha et FSB loeks nende kirjavahetust. Tavalised kasutajad saavad ka hästi aru, et seal pole krüpteerimist, pole anonüümsust ja nende andmed võivad lekkida kuhu iganes," selgitas Darbinjan.

Lõpuks võttis Vladimir Putin ise sõna interneti teemal. Populaarsete sõnumirakenduste ja platvormide blokeerimist ta aga ei maininud ning kommenteeris ainult probleeme mobiiliinterneti kättesaadavusega.

"Kui see on seotud terroriakti ennetamisega – me ju teame, et vahetevahel laseme need löögid mööda – siis muidugi on meil prioriteediks julgeolek ja meie inimeste, laste, lähedaste turvalisuse tagamine," ütles Putin.

Mida see tähendab Vene internetikasutajate jaoks?

"Vladimir Putin seletab, et keeld jääb. Teie võite oma nördimust väljendada, me ei hakka veel teid karistama, aga teeme ka edaspidi seda, mida õigeks peame. Kas tulevad suured leevendused? Ei. Kas lubatakse taas Telegrami? Ei usu," lisas Bonja.

Juba on teada, et mai alguses, kui Venemaal tähistatakse võidupüha, lülitatakse kogu Moskvas mobiilne internet välja.

"Keelatakse, keelatakse, keelatakse, keelatakse, keelatakse, keelatakse. Selline tunne, et me elame mitte vabas riigis, vaid mingis keelatud riigis," selgitas Bonja.