Tasuta Wi-Fi ja hea kohvi poolest tuntud vaikses kohvikus logis Venemaal elav sisearhitekt Irina sisse VPN-i, et suhelda välismaal elavate sõpradega riigis keelatud USA sõnumirakenduse WhatsApp kaudu.

Hiljem lülitas ta VPN-i välja, et osta pilet Venemaa Raudteede veebilehelt, kuhu asukohta varjavate programmidega ligi ei pääse. Seejärel võttis ta kätte teise telefoni, et lugeda klientidelt tulnud sõnumeid riigi kontrollitavas rakenduses MAX.

Populaarsetele välismaistele rakendustele, nagu näiteks WhatsApp ja Telegram, on Venemaa valitsus seadnud piirangud.

President Vladimir Putini ametiaja suurim digipiirangute laine on kremlimeelsete opositsioonierakondade, tuntud blogijate ja ärijuhtide sõnul häirinud panganduse, transpordi ning e-kaubanduse toimimist, ärritades inimesi septembris toimuvate parlamendivalimiste eel. 

Piiranguid kritiseerisid isegi mitmed sotsiaalmeedia mõjuisikud, kes muidu poliitikast eemale hoiavad.

Arvatakse, et rahulolematus piirangutega on koos hinnatõusu, maksutõusude ja sõjaväsimusega aidanud kaasa Putini toetusreitingu langusele, märkis Reuters.

Riikliku uuringufirma VTsIOM andmetel langes Putini toetus veebruari 75,1 protsendilt aprillis 65,6 protsendile, mis on madalaim tase pärast 2022. aastat, mil algas täiemahuline sõda Ukrainas. Praeguseks on reiting kerkinud peaaegu 67 protsendini.

Ametnikud on suunanud venelasi kasutama välismaiste rakenduste ja veebilehtede asemel riiklikke alternatiive. Osa kasutajaid on aga ettevaatlikud, sest Kremli-kriitikud ja mitmed lääne tehnoloogiaettevõtted on hoiatanud, et riiklikult heakskiidetud MAX-i kaudu võidakse inimesi jälgida. Rakenduse omanik, tehnoloogiahiiglane VK, lükkab need väited tagasi.

"Rakenduse kasutamine teises telefonis tundub turvalisem," nentis 41-aastane Irina.

"Muidugi on see kõik tohutult tüütu, aga mis meil muud üle jääb?" sõnas ta. "Sellega harjub ära ja nii mööduvadki päevad VPN-i sisse-välja klõpsides, sõnumirakendusi vahetades ja vajalikele lehtedele ligipääsemiseks virtuaalsete asukohtade või suisa telefonide vahel žongleerides."

VPN-ide allalaadimise plahvatuslik kasv

VPN-id suunavad kasutaja internetiühenduse Venemaalt väljas asuvatesse privaatserveritesse. Ainuüksi märtsis laaditi Google Play poest viit kõige populaarsemat VPN-teenust alla 9,2 miljonit korda. Seda on 14 korda rohkem kui mullu samal ajal, teatas Vene päevaleht Kommersant.

"Me pole varasemalt sellist nõudlust näinud," tõdes Lissabonis tegutsev Venemaa internetivabaduse aktivist Sarkis Darbinjan. Moskva on kuulutanud Darbinjani "välisagendiks" – seda terminit kasutatakse inimeste puhul, keda riik peab Venemaa-vastasteks.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov on korduvalt väitnud, et internetikontroll on vajalik ajal, mil Venemaa peab ametnike sõnul Läänega Ukraina pärast eksistentsiaalset võitlust. Samas andis Putin aprillis valitsusele juhise tegutseda ettevaatlikumalt, märkides seadusandjatele, et üksnes keeldudele ja piirangutele tuginemine on ebatõhus.

Kuigi paljudes autoritaarsetes riikides kehtivad internetile ranged piirangud, jõudsid venelased teatud veebivabadusega ära harjuda. Julgeolekuteenistused on küll pikalt püüdnud kodumaiseid kriitikuid vaigistada, kuid enne Ukraina sõda sekkusid võimud harva inimeste võimalusse kasutada välismaiseid rakendusi või pääseda ligi lääne meediale.

Eelmisest aastast alates on Venemaa julgeolekuteenistus FSB andnud sideettevõtetele käsu lülitada mobiilne internet erinevates Venemaa piirkondades päevadeks välja, tuues põhjenduseks, et Ukraina ründedroonid võivad seda navigeerimiseks kasutada.

Võimud on asunud piirama ja aeglustama ühendust üha enamate rakenduste ja veebilehtedega, mida riiklik sideregulaator Roskomnadzor peab ebaseadusliku ja äärmusliku sisu levitamise platvormideks.

WhatsApp ja Telegram on süüdistanud Venemaad katses sundida inimesi kasutama vähem turvalisi riiklikke rakendusi.

Häired sagenesid märtsis, mil Moskvas toimus pea kolmenädalane katkestus. See ärritas kõrgeid ametnikke, kes vajavad internetti ja Telegrami valitsevale erakonnale Ühtne Venemaa häälte kogumiseks, selgitasid kaks Kremlile lähedast allikat ja analüütikud.

"Küsimus ei ole selles, kas režiim suudab tagada soovitud tulemuse (seda ta suudab), vaid selles, kas valimisprotsess kulgeb sujuvalt," kirjutas Carnegie Russia Eurasia Centeri vanemteadur Tatjana Stanovaja aprillis.

Allikate sõnul laadivad isegi lojaalsed ametnikud alla VPN-e ja kannavad kaasas mitut telefoni, et hoida riiklikud rakendused nagu MAX muust digielust lahus.

Ühe allika väitel eemaldavad mõned inimesed MAX-iga seadmetelt isegi mikrofoni ja kaamera, vältimaks FSB võimalikku pealtkuulamist.

"Isegi kui sul pole halbu kavatsusi, ei taha keegi, et FSB tema sõnumeid loeks," märkis allikas.

Kassi-hiire mäng

Putini erisaadik Kirill Dmitrijev ei varjagi oma VPN-i kasutust ning teeb regulaarselt postitusi platvormile X, kuhu Venemaalt ilma VPN-ita ei pääse.

Kuna VPN-ide kasutamine otseselt keelatud ei ole, on Roskomnadzor piiranud ligipääsu sadadele teenusepakkujatele. Nii on tekkinud kassi-hiire mäng kasutajatega, kes peavad soovitud sisuni jõudmiseks lakkamatult uusi lahendusi alla laadima.

Aprillis hakkasid valitsusasutused, pangad ja suuremad e-poed – regulaatori nõudel – takistama VPN-iga kasutajate ligipääsu oma veebilehtedele. Veebikäitumist analüüsiva Moskva konsultatsioonifirma Digital Budgeti andmetel langes see samm kokku internetiliikluse 10-protsendilise vähenemisega Venemaa internetiturul Wildberries.

"Turuosaliste sõnul ei lülita paljud kasutajad veebilehele sisenemiseks VPN-i välja ning kaotavad tootelehe avanemise ebaõnnestumisel lihtsalt ostuhuvi," märkis Digital Budget.

Moskva välisagentide nimekirja kantud sõltumatu uuringufirma Levada Center andmetel on VPN-i kasutamist tunnistavate venelaste osakaal kasvanud 2022. aasta 23 protsendilt tänavu 36 protsendini.

Nooremad ja nutikamad täiskasvanud ostavad mõnikord oma vanematele tasulisi VPN-teenuseid või seadistavad isiklikke privaatvõrke. Samas eelistab suur osa venelasi endiselt lahendusi, mis töötavad ilma lisaprogrammideta.

Mullu turule toodud MAX-il on omanikettevõtte maikuise teate kohaselt üle 85 miljoni igapäevase kasutaja.

Reuters TV küsitles Moskvas kuut kontoritöötajat ja möödujat. Pooled intervjueeritutest väljendasid digikeskkonna olukorra üle meelehärmi, teised tunnistasid, et on kohanenud ega kasuta VPN-i.

"Enamik venelasi ei näe lihtsalt vajadust lisavaeva näha – neile piisab täiesti sellest, mis on niigi kättesaadav," kirjutas Levada direktor Deniss Volkov aprillis.

Kui navigatsioonirakendused märtsis Moskvas töötamise lõpetasid, kasutasid lille- ja kingipoe Flowwow kullerid müügikohtade Wi-Fi-ühendusi, et klientide aadressid ja juhised alla laadida, selgitas ettevõtte logistikajuht Juri Semitšastnov.

Wildberriesi andmetel kasvas paberist maakaartide müük pealinnas katkestuste ajal enam kui kahekordselt.

Kasvava rahulolematuse taustal on Kreml viimastel nädalatel tooni pehmendanud, kinnitades inimestele, et mobiilse interneti katkestused on ajutised.

Vene meedia teatel lükati maikuus edasi plaan, mille kohaselt pidid mobiilioperaatorid hakkama nõudma lisatasu klientidelt, kes tarbivad kuus üle 15 gigabaidi välismaist andmemahtu. Ajakirjanduse hinnangul rakendub see VPN-i kasutajaid sihtiv nõue tõenäoliselt alles pärast valimisi.

Lisaks on Putin palunud valitsusel ja FSB-l teha koostööd, et tagada elutähtsate teenuste, nagu tervishoiuplatvormid ja veebimaksesüsteemid, toimimine.

Sisearhitekt Irina ei oota siiski, et digielu lähiajal lihtsamaks muutuks. "Venemaal öeldakse, et miski pole püsivam kui ajutine," nentis ta.