"Eile tutvustas siseminister Igor Taro riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile andmeid selle kohta, kui palju lube on inimeste varjatud jälgimiseks Eestis antud ning milliseid jälitustoiminguid ning kui paljude inimeste suhtes on aastate lõikes tehtud. Lihtsas eesti keeles: kui paljusid on varjatult jälgitud, telefonikõnesid pealt kuulatud," kirjutas komisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) sotsiaalmeedias. "Pärast komisjoni istungilt tuli ministrilt e-kiri, et see ülevaade on vaid asutusesiseseks kasutamiseks. Olen selle vaidlustanud."

"See on täielik jama, millesse minister on end süvenemata ja kogenematusest sisse mässida lasknud," lisas Kaljulaid.

"Mina ei leia seadusest ühtegi alust sellist teavet salastada. Vastupidi - seadus ütleb, et üldistatud statistilisi ülevaateid ei tohi asutusesiseseks teabeks tunnistada," jätkas Kaljulaid. "Ministri komisjonile esitatud ülevaatel puudus märge selle kohta, et tegu on asutusesisese teabega ja ka alus. Minister isegi ei teadnud komisjoni istungil, kas see on asutusesisene teave või mitte. Küsisime mitu korda."

Kaljulaid märkis, et ta võiks selle ülevaate ka avaldada, aga austusest riigi vastu ta ei tee seda, vaid annab ministrile võimaluse ise piirang tühistada ja teave avaldada.

"Teave, millest me räägime, on otseselt seotud Paul Kerese hiljutise tõdemusega, et keegi täpselt ei tea, kui paljusid Eestis on pealt kuulatud või varjatult jälgitud. Sellele on ka Carri Ginter tähelepanu juhtinud. Kas KEEGI seda üldse teab? Ma väidan nende ministri tabelite pealt, et paraku mitte," märkis Kaljulaid.

"Praegune usalduskriis kahjustab õigusriiki, keegi sellest ei võida. Salastamine ja keerutamine teeb asja ainult hullemaks," lisas riigikogu liige. "Madis Hindre kirjutas Eesti Ekspressis eelmisel nädalal, kuidas tipppoliitikud põhimõtteliselt elavad teadmises, et julgeolekuasutused kuulavad pealt nende telefonikõnesid."

Kaljulaid osutas, et varjatud jälgimine puudutab tuhandeid Eesti inimesi, kes suuremas osas ei oma avalikku võimu ja keda riik pole üheski seaduserikkumises kahtlustanud.

"Prokuratuur on vahepeal ka täpsustanud, mis asjaoludel teavitatakse inimesi, kui neid on pealt kuulatud. Sellest täpsustusest ilmneb, et näiteks, kui juhuslikult on näiteks tundide kaupa pealt kuulatud näiteks riigikogu liikmeid, aga ka peaministri, presidendi, või õiguskantsleri jutuajamisi, siis ei pea neid sellest teavitama. Huvitav...," lõpetas Kaljulaid.

Taro: turvaruumis räägitu peab jääma sinna

Siseminister Igor Taro vastas Kaljulaidi kriitikale, et riigikogu liikmena oli ta alati arvamusel, et kõik riigikogu turvaruumis räägitud jutud ja nähtud paberid jäävad sinna turvaruumi.

"Samast põhimõttest pean kinni praegu siseministeeriumis – on avalikuks või asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud infoga koosolekud-nõupidamised ja on turvaruumis peetud arutelud, mis avalikkuse ette ei jõua. Ükskõik, kuidas seal näidatud paberid on märgistatud või ükskõik kui avalik või mitteavalik tundub seal räägitu. See on mulle elementaarne turvahügieen."

Ta ütles, et kui riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon kutsus teda tegema ülevaadet jälitustegevusest ja kohtumine toimus turvaruumis, siis ta lähtus senisest põhimõttest, et sinna ruumis see kõik ka jääb.

"Nüüd tean, et parlamendi erikomisjon või vähemalt osa selle liikmeid niisugust arvamust ei jaga. Seda on hea teada, sest tulevikus oskan ennast täpsemalt häälestada."

Taro sõnul on jälitustoimingute kokkuvõtvad andmed iseenesest avalikud ning sisulise huvi korral nende üle arutleda saavad parlamendi liikmed takistusteta kasutada avalikustatud andmeid.

"Jälitustegevus ja kontroll selle üle on tõsine teema, sest riivab Eesti inimeste põhiõigusi ja -vabadusi. Seda ei saa pisendada ega fookusest kõrvale juhtida, mida aga minu silmis teeb jutt selle üle, kuidas tõlgendada arutelu, mis toimus riigikogus kinniste uste taga eelnevalt nutiseadmeid loovutades. Riigikogul on piisavalt võimalusi avalikuks aruteluks ja mõistlik oleks neid võimalusi sellise soovi korral diskussiooniks kasutada," märkis siseminister.

Taro sõnul on Raimond Kaljulaidil kindlasti tema mobiiltelefoni number või suudab saadik selle saada, kui soovib midagi täpsustada või küsida. Siseminister lisas ka lingi jälitustoimingute avalikest andmetest.

Kaljulaid: kogu turvaalal räägitu ei muutu automaatselt riigisaladuseks

Taro kommentaaridele reageeris õhtupoole Kaljulaid uuesti, pannes kahtluse alla tema pädevuse ministrina.

"Olen alati olnud seisukohal, et ministriks ei tohiks minna inimesed, kes pole vähemalt mõnda aega teinud tööd riigikogu valdkondlikus komisjonis," kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias.

"Alustame Igor Taro selgitusest, et kuna vestlus toimus turvaalal, siis järelikult "sinna ruumi kõik jääb". Päris nii see siiski ei ole, et kõik, mida turvaalal räägitakse, on automaatselt kohe ka piiratud ligipääsuga. Näiteks kui minister Taro märgib turvaalale jõudes, et täna on päikesepaisteline ilm, siis ei muutu ilmateade riigisaladuseks. Avaldada ei tohi konkreetselt seda teavet, mille osas kehtivad seadusest tulenevad piirangud. Neid ei saa seada igasugusele teabele, mis näiteks on ebamugav," kirjutas Kaljulaid.

"Ministri esitatud infol selline piirang puudus. Minister salastas selle hiljem ja nüüd kirjutab sotsiaalmeedias, et see info on tegelikult avalik. Aga miks ta siis kirjutas komisjonile, et ei ole avalik? Tähendab, kas see minister on mingi plähmerdis või mis ta on? Tõde on see, et ministri viidatud veebilehel EI OLE samasugust aastate lõikes ülevaadet, mida ta komisjonile esitas ja siis salastas. Aga kui see nüüd enam ei ole salastatud, siis kas ta palun avaldaks ka selle ülevaate, mida ta meile näitas. Miks ta seda siis varjab?"

Kaljulaidi sõnul on Taro viidatud veebilehel info, et aastal 2025 anti jälitusluba 369 isiku suhtes ning ühtlasi on kirjas, et jälitustoiminguga riivatud inimesi oli lisaks neile 472.

"Ehk siis jälitati 369 inimest ja omakorda 472 inimest, kes nendega suhtlesid.
Loomulikult puudutas jälitustegevus tõenäoliselt mitu korda suuremat hulka inimesi, keda jälgiti või kuulati pealt. Lihtsalt nad kas jäid tuvastamata või siis leiti, et nende eraelu puutumatust pole riivatud ja neid pole sellest teavitatud. Kui vaadata ühte aastat, siis võib-olla ei torkagi väga midagi silma, aga varasemalt on olnud need numbrid oluliselt erinevad tänasest, siis minul küll tekib küsimus, kas midagi on protseduurikas muutunud. Mis on muutunud? Me räägime inimeste põhiõiguste kaitsest," rääkis Kaljulaid.

"Me peame Eestis jõudma sinnamaani, et täitevvõim hakkab parlamendi parlamendi küsimustele sisuliselt vastama. Kuna Taro pole oma otsuseid selgitanud, siis esitan talle sellekohase kirjaliku küsimuse, millele ta on kohustatud vastama. Selgitame tõe välja,!" lõpetas Kaljulaid.