"Impulss": kuidas ERIAL võlausaldajad õnge võttis
ETV saates "Impulss" räägivad seekord kaks ERIAL-i võlausaldajat, mis neid hoiulaenuühistu puhul ahvatles ning millised on selle juhtumi õppetunnid neile endile ja teistele.
Hoiulaenuühistu ERIAL alustas tegevust 2018. aastal. See pidi olema usaldusel põhinev ühistu, kus, nagu nimigi ütleb, oli võimalik oma raha hoiustada ja laenu võtta ilma panga tegevuslitsentsiga kaasneva bürokraatiata. ERIAL-i retsept inimeste meelitamiseks oli väga lihtne. See koosnes kahest komponendist: võimas reklaamikampaania ja kõrge intressi pakkumine.
"Isegi kaksteist protsenti tähtajalise hoiusele, pangad pakkusid tol ajal kaks-kolm protsenti intressi," meenutas üks võlausaldajatest Mihkel Neeme.
Liitumiseks tuli vaid täita vajalikud paberid nende veebilehel.
"Mul oli raha Swedpangas. Lasin sealt selle ülekande teha, sest mul ei olnud võimalik endal nagu seda ülekannet teha, ja siis nende abiga sain selle raha sinna üle kanda," ütles Neeme, kes panin ühistusse 16 000 eurot.
Teine võlausaldaja Toomas Karm läks lihtsalt Väike-Ameerika tänaval asunud ERIAL-i kontorisse ja kirjutas lepingule alla. Karm hoiustas 10 000, ent osa hoiustajate summad ulatusid isegi üle 100 000 euro.
Mihkel Neeme ja Toomas Karm ei ole kaugeltki kõige suuremad võlausaldajad, ent nad on ühed vähestest, kes on valmis sellest kaamera ees rääkima.
Riigiprokurör Sigrid Nurme sõnul lõi ettevõtte massiivne reklaamikampaania ja väga kiire arenemine Eesti turul justkui võltsusaldusväärsuse. "Puss veel väga hästi läbimõeldud koduleht, internetiteenused, mis tegelikult tekitasid usaldust, et kõik ongi väga läbipaistev."
Ametliku versiooni kohaselt pidi tulu pärinema kinnisvaraarendustest, mida ka üle Tallinna ehitati. Ent fassaadi taga punuti kuratlikku skeemi, mis on nime saanud 20. sajandil tegutsenud USA petturi Charles Ponzi järgi.
"Väga lihtsalt selgitades tähendab seda, et turult kogutud raha jagatakse eelnevatele investoritele näitamaks, justkui tegemist on väga jätkusuutliku, väga tulemusliku ja väga kõrge tootlusega hoiulaenuühistuga. Aga tegelikult uuest rahast makstakse vana võlga ja kui seda pidevalt teha ja mingi hetk lihtsalt turg küllastub, seda vaba raha ei tule enam nii palju peale, juhtub see, et seda raha ei ole enam võimalik välja maksta ja sellisel juhul kukub kõik see üles ehitatud petuskeem kokku," kirjeldas Nurm.
Karmi sõnul hakkasid inimesed raha välja võtma niipea, kui ilmnes, et asi lõhnab halvasti. "Aga loomulikult see õnnestus vähestel, raha välja võtta, jah, sest enamike raha jäi ikkagi firmasse."
Neeme möönis, et juhtunu mõjus mingil määral ka tema vaimsele tervisele ning ta pidi hakkama tablette võtma.
"Küllaltki raskelt elasin seda üle. Ütleme esimene aasta oli suhteliselt raske see ja samal ajal oli veel koroonaaeg ka, nii et...," meenutas Neeme.
Põhjuseid, miks inimesed ERIAL-ist rääkida ei soovi, on mitmeid. Ühed tunnevad piinlikkust ja pole sellest rääkinud lähedastele, teised ütlevad, et kogu asjas on süüdi ajakirjandus ning kolmandad, et ei suudaks kaamera oma emotsioone talitseda.
Sigrid Nurme mäletamist mööda hakkas paralleelselt kriminaalmenetlusega teema vastu huvi tundma ka ajakirjandus ning ilmus hulk artikleid ERIAL-is toimuvast.
"Seal oli ikkagi mingi kuritegelik tegevus, et seda raha ikkagi kanditi kõrvale ja lihtsalt politsei ja prokuratuur nagu jõudis sellele jälile. Siis jõudis asi meediasse. Uurimine oli ilmselt juba kestnud enne seda kuid, aga lihtsalt sellest ei antud avalikkusele teada," lausus Neeme.
Tuntuim ERIAL-i võlausaldaja rohkem kui 100 000 euroga on europarlamendi saadik Urmas Paet. Ent tegelikkuses on ta ligi 1600 nimest koosnevas nimekirjas pigem erand. Selles domineerivad suuresti vene nimed ning valdav enamus on pensionile jäänud või lausa kõrges eas inimesed, kes tassisid ERIAL-i oma suure vaevaga kogutud säästud.
"Paljud inimesed näiteks müüsid oma elamised maha, korterid, ja panid selle raha sinna teenima lootuses, et saavad siis häid intresse ja siis saavad midagi paremat selle asemel muretseda," ütles Karm.
Lootusesse tekkis aga mõra 2020. aasta suvel, mil ajakirjanduses hakkasid ilmuma esimesed artiklid sellest, et ERIAL-is ei ole asjad päris nii kenasti kui reklaamides lubati. Päris halvaks läks olukord siis, kui sama aasta novembris alustas riigiprokuratuur kriminaalmenetlust.
Sel hetkel üritasid ka Mihkel Neeme ja Toomas Karm oma raha kätte saada, aga oli juba hilja, sest väljamakseid ei tehtud ning ERIAL läks mõni kuu hiljem saneerimisele. Kuivõrd kahtlustus puudutas vaid ligi miljonit eurot, aga firmas oli sellest rohkem kui kümme korda enam, siis oli esialgu võlausaldajatel lootust raha tagasi saada. Seda lubas ERIAL-i meeskond ka oma pidevates meilides. Ent saneerimisprotsessi eel ja ajal keerutati kavalate tehingutega firmast välja veel suur hulk raha, mis viis ERIAL-i pankrotimenetluseni mullu suvel. Ning eelmise aasta lõpus tuli pankrotihalduril nentida kurba tõsiasja, et ERIAL-i pankrotivara väärtuseks on null eurot.
"Ma ei oskagi öelda, palju sealt on võimalik tagasi saada. Võib-olla järgmise toimkonna koosolekul mingi asi selgineb. Vähemalt antakse mingisuguseidki lootuseid või vähemalt protsendid teada, palju sealt on võimalik tagasi saada veel. Aga asi on äärmiselt ähmane," sõnas Karm.
ERIAL-i skeemi pununud peategelased mõisteti eelmise aasta suvel kriminaalmenetluses süüdi. Daniela Dalberg-Dyageleva mõisteti süüdi suures ulatuses omastamises, Ilya Dyagelev sellele kihutamises ning Daniel Nevsky sellele kaasaaitamises. Reaalselt kokku viieks aastaks vangi läks vaid Dyagelev.
Sigrid Nurme sõnul mõtles plaani välja ja koordineeris seda Ilya Dyagelev ja teised inimesed abistasid teda selles igakülgselt.
Toomas Karmi sõnul on tema jaoks juhtumi õppetund see, et kui ostad võlakirju, tuleb enne hoolega riske hinnata.
"Mina enam oma raha kunagi ühtegi hoiulaenuühistusse ei paiguta. Sellega on kõik ja praegu on ilusti raha pangas, mis mul on ja pole üldse mingit probleemi. Olen seal ka teinud tähtajalise hoiuse peale ja teeninud mingit intressi," märkis Neeme.
"See süsteem, mis too hetk selle kriminaalmenetluse hetkel kehtis, oli ärakasutatav ja just nimelt seetõttu, et see võimaldas tekitada barjääre, võtta vastu otsuseid väga kitsal kildkonnal inimestel. Ja ma arvan, et see õppetund on meil laiemalt omaks võetud, ära parandatud ja tulevikus enam samal viisil ei saa kuritegusid toime panna," võttis riigiprokurör Nurm teema kokku.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi








