Üks implantaatide kandja, kes esineb saates nime all Triin, kuna teema isiklikkuse ja delikaatsuse tõttu ei soovi ta päris nime ja näoga läbielatust rääkida, lasi omale rinnaimplantaadid paigaldada 14 aastat tagasi pärast teise lapse sündi.

Sobiva plastikakirurgi valis ta soovituste põhjal. Sõelale jäi üks tunnustatumaid spetsialiste selles valdkonnas, doktor Jüri Kullamaa, kes tollal tegutses erakliinikus Fertilitas. Doktor Kullamaa pani Triinule rahvusvahelise meditsiiniseadmete suurtootja Allergani karestatud pinnaga ehk struktuursed implantaadid.

"Konkreetselt implantaatide valikut aitas teha doktor. Minu kindel soov oli, ma mäletan, et ma seletasin, ma soovin hästi-hästi-hästi naturaalseid. /.../ Tuttavatelt olen kuulnud, et täpselt sedasama tootjat ja sama mudelit oli väga levinud tol ajal paigaldada," meenutas Triin.

Kõnealused Allergani Natrelle implantaadid jõudsid turule 1990-ndate keskel ja olid sajandivahetusest alates eriti populaarsed Euroopas, sealhulgas Eestis.

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) onkoloogiakeskuse plastikakirurg, plastika- ja rekonstruktiivkirurgia seltsi juht Pille Kirjanen selgitas, et tekstureeritud pinnaga implantaatide puhul on pind oluliselt karestatud, need on sageli anatoomilised või tilgakujulised. Karestatud on implantaadid eelkõige sellepärast, et nad püsiks asendis.

Mõlema implantaadi kohta väljastati Triinule tehnilised passid ehk väikesed paberkaaned, kus kirjas meditsiiniseadme mudel ja paigaldamise aeg. Fertilitase ega doktor Kullamaaga tal rohkem kontakti ei olnud, küll aga käis Triin regulaarselt rinnakontrollis. Seetõttu oli ehmatus suur, kui tänavu märtsis tekkis tal vasakust rinnanibust verejooks, rind oli turses ja muutunud kivikõvaks. Kohe oma naistearsti poole pöördunud Triin saadeti ultrahelisse.

Triinul tuvastati algul vasaku implantaadi rebend, ent uuringuid teinud arst leidis vasakust rinnast ka kahtlase tüki, millest võeti koeproov.

"Õnneks laborivastus tuli praegu, et see ei ole pahaloomuline. Nii-öelda suur paanika on maas, aga soovitus oli see, et kuna implantaat on katki, siis tuleb kiiremas korras pöörduda uuesti ilukirurgi poole, et need mingi aja jooksul ära vahetada," rääkis naine.

Doktor Kullamaa oli vahepeal Fertilitasest lahkunud ja asutanud oma ilukliiniku – Kotka erahaigla. Kuna kliiniku teatel oli Kullamaa parajasti pikemal reisil, pöördus Triin samas kliinikus teise arsti vastuvõtule.

"Ja siis vastuvõtul oligi selline üllatav moment, et doktor vaatas neid passe ja pani siis selle mudeli Google'isse ja nägi seal, et ohoo, siin on selline info, et sellel mudelil on tagasikutsumine," meenutas Triin, tunnistades, et on kuulnud autode või ohtlike mänguasjade tagasikutsumisest, ent rindade puhul tuli see talle uudisena.

Arst võttis aja maha, et end esmalt ise teemaga kurssi viia. Sama tegi ka Triin. Kodus edasi guugeldades avastas ta oma hämminguks, et tema implantaatide tootja Allergan oli juba 2019. aasta juulis väljastanud USA toidu- ja ravimiohutusameti FDA nõudmisel ülemaailmse karedapinnaliste Biocell rinnaimplantaatide tagasikutsumise, sest need põhjustavad teistega võrreldes tõendatult kuus korda sagedamini muidu harvaesinevat rinnaimplantaatide tekitatud lümfikoekasvajat ehk lümfoomi.

Praeguseks on seda spetsiifilist lümfoomi diagnoositud üle maailma umbes 2000 juhul, neist 85 protsenti on tulenenud just Allergani tekstureeritud implantaatidest. Haiguse tagajärjel on surnud üle 60 naise. Statistika näitab, et tõenäosus haigestuda on vaid 0,03 protsenti ehk kolmel naisel 10 000-st, keskmiselt avaldub haigus seitse kuni üheksa aastat pärast paigaldamist.

Kuna implantaate paigaldasid valdavalt erakliinikud ja ilma haigekassa toeta, siis puudub ametlik statistika, aga aastaid plastikakirurgina töötanud Pille Kirjanen arvutas n-ö näppude peal, et neid on Eestis paigaldatud väga palju. Ta hindas, et selle aja jooksul, kui Eestis on implantaate kasutatud, on neid paigaldatud sadadele tuhandetele naistele. Allergani implantaate võib olla neist alla 10 protsendil.

Esimest korda maailmas raporteeriti karestatud implantaadi põhjustatud lümfoomi aastal 2011 ja kulus aastaid, enne kui põhjuslik seos kinnitust sai. 2019. aastal jõuti USA toidu- ja ravimiohutusameti pealekäimisel nii kaugele, et teisel pool Atlandit kutsuti Allergani Biocell-tehnoloogial põhinevad karestatud implantaadid tagasi. Ameerikas oli see suur skandaal ja ajakirjanduses laialt kajastatud juhtum.

Praeguse seisuga on USA-s Allergani vastu pooleli 1261 kohtuasja, mis seotud kas otsese surma, vähi põhjustamise või implantaatide asendamise kuludega.

Eestis aga valitses sisuliselt vaikus. Terviseamet pani küll 2019. aasta jaanuaris kodulehele üles teksti, milles teavitas, et tootja lõpetas tarned Euroopa turule ja kutsub müümata implantaadid tagasi, ent lisas, et pole leidnud kinnitust, nagu tekitaks karedapinnaline implantaat suuremat ohtu kui siledapinnaline, ja piisab enda regulaarsest näitamisest oma raviarstile. Kui aga oht sai selgeks ja pool aastat hiljem toimus rahvusvaheline tagasikutsumine, siis Eestis infot ei uuendatud.

Triinu kinnitusel temaga keegi ühendust ei võtnud.

"Pealtnägija" suhtles nii toona meditsiiniseadmete järelevalve eest vastutanud terviseameti kui ka nüüd vastutava ravimiametiga, ent kuna toona ametis olnud inimesed on töölt lahkunud, ei tea enam keegi, milliseid arutelusid seitse aastat tagasi teavituse teemal peeti.

Nii praegused ametnikud kui ka erialaseltsi juhtiv Pille Kirjanen, kes ise Allergani implantaate paigaldanud ei ole, tõdevad, et isegi kui üksikutel juhtudel võis info mõne patsiendini jõuda, siis mingit selget ja süsteemset hoiatust realiseeruda võiva ohu eest ei antud ning info patsientideni jõudmist ei kontrollitud.

"Kahjuks võib see nii olla küll, et osa patsiente ei olegi seda teada saanud sellel hetkel, kui see tagasikutsumine toimus. /.../ Eks seal on ka see oht, et kui väga-väga jõuliselt hakata sellist teavitustööd tegema, siis see toob kaasa ärevuse tegelikult inimeste hulgas," kommenteeris ravimiameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Piret Põiklik.

"Pigem peetigi, siiamaani peetakse õigeks seda, et inimesed käivad tavapärases kontrollis ja tegeletakse siis nendega, kellel sümptomid kujunevad, kuna see on niivõrd väiksel osal nendest kandjatest," lisas Põiklik.

Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik leiab, et terviseamet oleks võinud tagasikutsumise teavet kajastada, aga esmane kohustus lasub tervishoiuteenuse osutajal. "Kes on professionaal, kes kasutas seda, kes pidi jälgima, kellele jõudis algne informatsioon, et nende implantaatidega on probleem./.../ Kui 2019 toimus täielik toodete tagasikutsumine tehase poolt, siis see oli viimane hetk, kus arstid oleksid pidanud reageerima," sõnas Luik.

Riigi võimalusi teavitada pärssis seegi, et järelevalveasutustel puudub ligipääs patsiendiinfole. Ilukliinikul kui meditsiiniteenuse osutajal on aga seadusest tulenev kohustus säilitada patsiendiandmeid vähemalt 30 aastat, mis säilib ka siis, kui opereerinud arst kas töökohta vahetab või pensionile läheb.

Olavi-Jüri Luik nentis, et kindlasti on tervishoiuteenuse osutajatel see informatsioon olemas, kuna nad on kuskilt need implantaadid ostnud. "Nendel on olemas dokumendid, nendel on olemas igal implantaadil oma number ja selle järgi on see tuvastatav täiesti selgelt," sõnas Luik, kelle hinnangul võib seetõttu öelda, et ikkagi tervishoiuteenuse osutajad pillasid palli maha.

Ka terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann leiab, et palli poetasid maha kliinikud. "Kui juhtub midagi, kui on mingisugune asi, siis patsiendil on õigus neid asju teada ja see on nagu elementaarne teavituse osa," ütles Friedemann.

Aastate jooksul on erakliinikuid tekkinud ja kadunud, liitunud ja ümber organiseeritud ning selle käigus on paratamatult ka patsiendiinfot kaotsi läinud. Näiteks aasta tagasi lõpetas pensionile siirdumise tõttu tegevuse ilulõikuste kroonimata kuningas doktor Peep Pree, kes jättis oma kliinikusse helistavatele patsientidele automaatvastajale sõnumi, et soovib neile kõigile õnnelikku ja ilusat elu. Juhiseid, mida komplikatsioonide korral teha, automaattekstist ei saa.

Vandeadvokaat Luik leiab, et kindlasti võiks riik tagant utsitada tervishoiuteenuse osutajaid, kes implantaate paigaldasid, et nad otsiks oma patisendid üles, informeeriks ja kontrolliks neid.

"Ega see auk jääb igal juhul sisse. Riigil ei ole seda informatsiooni olemas, kindlasti mitte. Kindlasti kukub kahe tooli vahele väga palju juhtumeid," tõdes Luik samas.

Allergani juhtum on Eestis juba teine omataoline. 2012. aastal raputas maailma PIP-implantaatide skandaal, kui selgus, et meditsiinilise silikooni asemel oli tootja kasutanud oma seadmetes hoopis tehnilist silikooni. Ka Eesti algatas siis tootja vastu järelevalvemenetluse ja hoiatas siinseid patsiente.

"Seal me räägime tootja täiesti teadlikust, tahtlikust nõuete rikkumisest, kus oli jäme hoolimatus patsientide suhtes. See nõudis hoopis teist lähenemist, hoopis teist kommunikatsiooni. Ja seal anti ka see soovitus, et kutsuda kõik patsiendid kohe kontrolli ja anti ka soovitus minu mäletamise järgi need eemaldadam," tõi Piret Põiklik ravimiametist esile erinevuse toonase ja praeguse juhtumi vahel.

Ametnike hinnangul võiksid kliinikud info riiklikusse patsiendiportaali kanda. Siis näeksid ka teised raviasutused patsiendiga kohtudes, milliseid protseduure talle varem on tehtud. Ning rinnakabinetti sõeluuringule minnes võiks olla normaalsus, et skriiningu tegija pöörab tähelepanu ka implantaatidele ning saaks vajadusel inimest hoiatada, et tema implantaadid võivad põhjustada tervisekahju. Praegu see süsteem nii aga ei toimi.

Kuid info pole takerdunud üksnes arstidelt patsientideni jõudmisel. Ravimiamet, kes peaks koguma statistikat Eestis diagnoositud lümfoomijuhtude kohta, istub teadmatuses ega ole kursis, et haruldane haigus Eestis juba avaldunud on, sest arstid neile juhtudest enam raporteerima ei pea, aga tootja on jätnud info Eestile edastamata. Seega Eestis terviklikku ja ametlikku statistikat implantaadi põhjustatud lümfoomi kohta ei olegi, info liigub vaid arstilt arstile.

Pille Kirjaneni teada on Eestis olnud alla viie taolise lümfoomijuhu. "Mina tean kahest, aga opereerinud olen ühte," ütles Kirjanen, kes on Allergani lümfoomijuhtumitest teada andnud tootjale, kuna riigisiseselt ei olegi kuskile raporteerida.

Triinu juhtum on esialgu vaid rebenenud implantaat, mille ümbert vähki ei avastatud, kuid arsti sõnul tuleb implantaatide väljavahetamisel võtta kordusproov. "Pealtnägija" tahtis küsida ka doktor Kullamaalt, miks ta oma patsiente ei teavitanud, kuid kirurg jättis ajakirjaniku küsimustele vastamata.

Triin rõhutab, et tal ei ole doktor Kullamaale etteheiteid, ent ta on siiski nõutu, miks mitte keegi teda ega ka ülejäänud tuhandeid Eesti naisi ohust teavitatud ei ole. Sel juhul oleksid nad saanud teha teadliku otsuse, kas jääda haiguse avaldumisega riskima või implantaatidest loobuda.