Euroopa Parlamendi saadikute debatis väitlesid Marina Kaljurand, Sven Mikser (mõlemad SDE), Jana Toom (Keskerakond) ning Riho Terras ja Jüri Ratas (mõlemad Isamaa).

Debatis said ka kõik saadikud öelda, kas nemad toetaks Euroopa otsustes nõutava ühehäälsuse kaotamist.

Ühte erakonda ja parlamendifraktsiooni kuuluvad Mikser ja Kaljurand jäid eriarvamusele. Kaljurand nõudis ühehäälsuse kaotamist resoluutsemalt, eriti julgeolekut puudutavates küsimustes. Tema sõnul tehakse juba täna enamik EL-i otsustest lihtsa häälteenamusega.

Mikser jäi aga diplomaatilisemaks ning leidis, et tegemist pole nii mustvalge teemaga.

Terras leidis, et ühehäälsuse printsiip on oluline just väikeriikidele, sest mõnes küsimuses võivad suuremad liikmesriigid väiksematele oma tahtmist peale suruda. Ühehäälsus kaitseb aga nii just väiksemaid.

Tema erakonnakaaslane Ratas leidis, et see on oluline debatt, mida pidada. Endise peaministri sõnul võiks aga ühehäälsuse säilimisel edaspidi Euroopa laienemine muutuda aina raskemaks.

Toom jäi aga Kaljurannaga nõusse ning ütles, et mõnes valdkonnas jäävad EL-i otsused venima. Seda võiks aga muuta.

Terrase sõnul tundub selle nädala uudiste valguses vaherahu Iraani ja USA vahel lähemal kui kunagi varem, samas on vara veel rõõmust rõkata.

"Eks pinged on ikka sees ja maailma majandus on aastakümneteks, ma isegi julgen öelda, rikutud. See puudutab kogu energeetikat, nii et midagi head selles kõiges ei ole," viitas Terras sõjaga Euroopale tekkinud majanduslikele mõjudele.

Mikser ütles, et ameeriklased ei konsulteerinud sõda alustades ei oma Pärsia lahe regiooni liitlastega ega ka eurooplastega. See, mida sõjaga saavutatakse, jääb aga arusaamatuks.

"Kui sõja võidukas lõpp seisneb selles, et avatakse taas laevaliikluseks Hormuzi väin, mis oli avatud ka enne sõja algust, siis on see üsna kasin tulemus kogu selle suure kahju eest, mida on korda saadetud," lausus Mikser.

Yana Toom viitas Mihhail Zõgari New York Postis avaldatud artiklile, kus too väitis, et enne Iraani sõja algust olevat Venemaa president Putin tugevalt sõja lõpetamisele mõelnud. Kuna USA rünnakule järgnes naftahindade järsk tõus, polnud Putinil enam motivatsiooni läbirääkimistega jätkata.

"Võime muidugi ennast lohutada sellega, et Trump mõtleb sellele, kuidas NATO liitlased maksaksid rohkem kaitsekuludesse. Nüüd Euroopa liitlased mõtlevad sellele, aga Iraanis toimuva kõrvalmõjud kaaluvad minu meelest tugevasti üle Trumpi kaitserahastuste mõtted," sõnas Toom.

Ratase sõnul ei jõua Iraani sõja tõttu tekkinud lennukikütuse kriis kohale alles sügisel, vaid on juba kohal. Tema sõnul ilmestab mure aga taaskord, et Euroopa tegeleb probleemidega alles siis, kui tagajärjed on kohal.

"Euroopa on elanud tegelikult väga mugavat elu ja need õppetunnid viimastel aastatel on olnud nagu väga valusad. Aga ma loodan, et on läinud õigesti ja me suudame järeldusi teha," selgitas Ratas.

EL valmistub järjekordse Venemaa-vastase sanktsioonipaketi vastuvõtmiseks, mis on järjekorras juba 21.

Kaljuranna sõnul valmistab aga muret see, et Venemaa äripartnerlus Kesk-Aasia riikidega, kellele sanktsioonid ei kehti, on kõvasti suurenenud.

"Kuidas see võimalik on, et need naaberriikidega kaubavahetusel on nii oluliselt suurenenud. Järelikult ikka kuskil käib pettus, kuskil käib nendest sanktsioonidest eemale hoidmine," leidis Kaljurand.