"Julgeoleku osas võib ühehäälsuse põhimõte meid eksistentsiaalsesse ohtu seada. Sest see on elu ja surma küsimus! Me näeme seda iga päev Ukrainas," ütles Wadephul Berliini poliitilisele üritusele ettevalmistatud kõnes.

Ta rõhutas, et Euroopa Liit vajab kvalifitseeritud häälteenamust otsuste kiiremaks langetamiseks, eriti välispoliitikas, lisades, et seda muudatust toetab praegu 12 liikmesriiki.

"Ja me pöördume kõigi liikmesriikide poole, sealhulgas nende poole, kes on endiselt skeptilised," lisas ta.

Eesti on üks neist riikidest, mis ei ole seni nõustunud loobuma EL-i ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (CSFP) vetoõigusest, mida ühehäälsuse nõue sisuliselt tähendab.

Lisaks CSFP-le kehtib ühehäälsuse nõue EL-is veel ka maksupoliitikas, ühise eelarve (MFF), liikmete vastuvõtmise või lahkumise, aluslepingute muutmise ning veel mõnes kitsamas küsimuses. Muudes valdkondades võetakse otsused vastu kvalifitseeritud häälteenamusega.

Tsahkna sõnul tagab vetoõigus ka väikeriikidele sõnaõiguse

Välisminister Margus Tsahka ütles ERR-ile saadetud kommentaaris, et vetoõigus tagab ka väikeriikidele sõnaõiguse.

"Ühehäälsuse põhimõtte säilitamine välis- ja julgeolekupoliitikas tagab, et ka väiksemad Euroopa Liidu liikmesriigid saavad kindlad olla, et nende elulisi huve puudutavaid otsuseid ei langetata ilma nende osaluseta ega nende eest. Eestile ja teistele väiksematele riikidele annab see võrdse kaalu meile eksistentsiaalsetes küsimustes nagu julgeolek ja välispoliitika," rõhutas Tsahkna.

"Otsuste tegemine ühehäälsuse põhimõttel aitab ka tagada, et kõik liikmesriigid neid järjepidevalt ellu viivad, kuna neil on kõikide ühine toetus. Euroopa Liidu aluslepingud pakuvad samas võimalusi otsustusprotsessi tõhustamiseks ning oleme valmis neid võimalusi sisuliselt arutama," lisas välisminister.