Sõerd viitas Soome näitele, kus erakondade vahel on formaalselt olemas sarnane kokkulepe eelarvepuudujäägi vähendamiseks nagu Eesti Pank äsja välja pakkus, kuid riigi väga suur võlakoormus kasvab endiselt.

"Soome rahandus on väga kehvas seisus, võlakoormus on väga suur, eelarvepuudujääk on suur, nad pole suutnud sellele piiri panna," ütles Sõerd. "Eestis on selline kokkulepe vajalik, sest olukorra tõsidus seda nõuab. Samas ma ei tea, kas poliitikud on sellest aru saanud."

Paljasõnalisel deklaratsioonil, mida praktikas täitma ei hakata, pole mõtet, lisas Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Sõerd.

Intressikulu kasvab hirmutava kiirusega, jõuab 2030. aastaks praeguselt 200 miljonilt 650 miljonile eurole aastas, tõdes Sõerd samas. Ta viitas, et olemas on eelarvestrateegia ja Euroopa Liidu eelarvereeglid.

"Kui laenukasv jätkub nii kiires tempos, siis see tulevikus suurendab võlakirjainvestorite silmis riigi riske. Varem odavalt võetud laenu tuleb tagasi maksta kallima laenuga," märkis endine rahandusminister. "Kõigepealt peame jõudma kolme protsendi eelarvepuudujäägi tasemele, aga ka sel tasemel jätkab võlg kasvamist."

Rahandusministeerium prognoosib järgmiseks aastaks 4,6 protsendini SKP-st ulatuvat riigieelarve puudujääki.

Eesti riigivõlg on kuue aastaga kasvanud neljakordseks ning ilma muutusteta võib see 2030. aastaks ulatuda üle 20 miljardi euro.