ETV saade "Pealtnägija" tõi hiljuti välja, et kaua kestvates ja kõrge profiiliga kohtuvaidlustes ulatuvad õigusabi arved mõnikord 100 000 euroni ja isegi üle selle. Samas on pigem reegel kui erand, et kohtud kärbivad oma otsustes väljamakstavat summat, sest arved on nende hinnangul ülepaisutatud. 

Kohtuvaidluste menetuskulude lõpliku suuruse määrab kindlaks kohus. Põhjuseid, miks kohtud võivad kärpida õigusabiarvete väljamakstavat summat on mitmeid, sõnas riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving.

"See võib olla advokaadi suures tunnihinnas, see võib olla tingitud väga paljude argumentide esitamisest. Kui advokaat ikkagi ajab väga palju asjakohatut juttu, millega kohus nõustuda ei saa, siis tekib küsimus, kas vastaspool peab need kinni maksma?" küsis Pilving.

Justiitsministeeriumist öeldi ERR-ile, et ministeerium ei saa sekkuda kohtute tegevusse. Ainult kohus ise saab hinnata menetluskulude põhjendatust. Advokaatide tunnitasu kujundab suuresti turu ja konkurentsi tingimustel.

Pilvingu sõnul oleks võimalik riiklikult kehtestada advokaatide tunnihinnale näiteks piirmäärasid, kuid see poleks lahendus.

"See tekitaks väga jäiga süsteemi ja need võitjad ei pruugiks selle läbi kohtus suuremaid kulusid tagasi saada. Igaühel on võimalus ka need kohtu hinnangud vaidlustada järgmise astme kohtus, kui ta tunneb, et põhjendamatult on vähendatud." rääkis Pilving.

Advokatuuri juhatuse liikme, vandeadvokaat Annika Peetsalu sõnul on väär arvata, et advokaadid küsivad oma töö eest liiga kõrget hinda või blufivad arvetega.

"Üldiselt ma ütleks, et on nii, et kohus hakkab kas iga kulu ülima detailsusega hindama, kuigi kohtul ei ole tagantjärele alati võimalik täiel määral hinnata seda, milline töö ja ettevalmistus konkreetse kulu taga tegelikult oli. Kui sa oled saanud kohtust täieliku võidu ja kulud olid selleks vajalikud ja põhjendatud, siis puudub põhimõtteline põhjus, miks ei peaks see kahju olema siis täielikult hüvitatud," märkis Peetsalu.

Pilving nõustus, et kliendi positsiooni parandamiseks tulebki advokaatidel välja tuua kogu argumentatsioon, mis vähegi aidata võib, aga kaotaja ei pea maksma võitja nende argumentide eest, mis kohtus n-ö ei lenda.

"See on üldisem probleem nii advokaatide kui ka kohtute puhul, et menetlusdokumendid kipuvad meil väga suureks paisuma. Tihti on seal ka kordusi ja põhiprobleem ongi teatud ennustamatus ja määramatus, mis alati kohtuvaidlustega kaasneb. Ja seal on paratamatu see, et osa tööd läheb tühja," nentis Pilving.

Ennustamatust peab probleemiks ka Peetsalu, viidates siiski, et menetluste juhtimise kvaliteet ei ole ühtlane. Näiteks pole pooltel alati teada, mida kohus konkreetsel istungil plaanib arutada, mis tingibki selle, et advokaat peab olema valmis absoluutselt kõigeks.

"Näiteks kõik kohtunikud ei juhi menetlusi alati piisavalt aktiivselt ega selgita pooltele alati piisava selgusega, kes ja mida peab tõendama. Aga kui sa oled advokaat ja sul ei ole kohtu poolt mingisuguseid selgitusi, siis tegelikult sa ei saa jätta mitte midagi tegemata ja siis avastada hiljem kohtuotsusest üllatuslikult, et klient kaotas selle tõttu vaidluse. See on ju kohtu tegemata töö, kui kohus ise käsitles seal ainult paari segmenti, aga advokaadile seda kuidagi ei kommunikeerind ja advokaat pidi valmis olema kõigeks," arvas Peetsalu.