Ettevõtte sõnul põhineks Pärnusse Audru osavalda kavandatav e-kütuste tehas Euroopas veel vähe levinud uuel tehnoloogial.

"Meil on kolm varianti, mida me plaanime toota: kas lennukikütust, metanooli või metaani. Erinevalt tänasest vesinikutootmisest, kus vesinikku saadakse maagaasist, käib e-kütuste puhul tootmine läbi elektri," selgitas Utilitas Windi vesinikulahenduste arendusjuht Jüri-Mikk Udam.

Metanooli saaks kasutada keemiatööstuses või laevakütusena, metaani energia- või transpordisektoris. Tehase võimsus oleks kuni 300 megavatti ja maksimaalne vesinikutootmine 30 000 tonni aastas. Energiamahukas tootmine eeldaks uute elektritootmisvõimsuste rajamist. Udami sõnul on lähiaastatel vajaminevat elektrikogust turule ka lisandumas.

Võimalikust investeeringu suurusest on Udami sõnul veel vara rääkida. Pärnu linnale on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus, mille kohta teeb otsuse volikogu.

Pärnu abilinnapea: koht pole mõistlikult valitud

"Projekt on suur ja küsimusi on muidugi palju, millele meil vastuseid veel ei ole. Kuidas ja mis see täpselt mõjutab, millist vett nad kasutavad – kas heitvett, merevett, jõevett või tõesti Pärnu põhjavett? Koht ei ole iseenesest ju väga mõistlikult valitud, sealt jääb koolimaja veidi üle 300 meetri ja elamurajoon umbes 300–400 meetri kaugusele," rääkis Pärnu abilinnapea Robert Kiviselg.

Udam märkis aga, et arvutuslikud ohualad ei ulatu lähimate elamuteni ning sellisele tootmisele rakenduvadki ranged ohutusnõuded. Utilitase sõnul on tootmiseks vajaliku vee saamiseks variandid liituda tsentraalvõrguga, kasutada Sauga jõe, mere- või Pärnu reovett.

Audru osavalla juht Jüri Kirss toetab tehase tulekut.

"Kogukond on kaasatud olnud algusest saadik ja kogukonna mured on kaardistatud," kinnitas Kirss. Arendaja on kogukonnaga kohtunud kaks korda.

"Suurem mure oligi rahval põhjavee kasutus ja kohalikul teel veoautode hulga suurenemine. Kohalike nägemus on see, et kui arendaja hakkab arendama, siis kohalik peaks saama sealt mingi hüve, kas kergliiklustee või midagi muud," selgitas Lemmetsa külaseltsi esindaja Viktor Iljin.

Kavandatava tootmise kõrval asuva kinnistu ühel omanikul Kulnol pole tehase vastu midagi, kuid infot plaanide kohta oleks ta tahtnud varem.

"Oleks päris kena olnud, kui oleks kirja või meili teel teavitatud, et niisugune asi on plaanis," nentis kinnistu omanik Kulno Kallasmaa.

Naabruses elav Tea aga tehaseplaani erinevatel põhjustel õigeks ei pea.

"See on väga viljakas põllumaa, mille viljakus on üle Pärnumaa keskmise. Milleks niisugune asi Pärnu linna lähedale, mis on kuurortlinn? Kas inimesed tahavad tulla siia metanoolitehaseid vaatama? Nad ei lähe ju ainult randa, vaid vaatavad natuke ringi ka. Mina olen täiesti vastu," avaldas kohalik elanik Tea Toode protesti.

Kui detailplaneering algatatakse, järgnevad uuringud. Arendaja sõnul pole tehase töölehakkamine mõeldav enne 2030. aastat.