Erakopeerimise tasu tõstmine takerdus autorite ja ettevõtjate erimeelsustesse

Justiitsministeeriumi plaan tõsta erakopeerimise tasu on endiselt ootel. Augustis loodetakse autorid, ettevõtjad ja teised osalised ühise laua taha tuua, et leida kompromiss.
Kevadel saatis justiitsministeerium kooskõlastusele eelnõu, mis näeb ette erakopeerimise tasu (tuntud ka tühja kasseti tasuna – toim.) tõusu. Tegemist on hüvitisega, mida makstakse autoritele, esitajatele ja tootjatele selle eest, et nende loomingut võib isiklikuks tarbeks kopeerida.
Näiteks tõuseks eelnõu järgi iga nutitelefoni pealt makstav erakopeerimise tasu seniselt 3 eurolt ja 50 sendilt 6 eurole. Muudatus pole aga seni jõustunud.
Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta sõnul on eelnõu takerdunud, sest autorite ja ettevõtjate ootused erinevad.
"Autoriõiguste teemadega on meil terve rida küsimusi, mis on kõik jooksnud kinni erinevate huvide kokkupõrkepunktidesse. Antud juhul siis erakopeerimise tasu puhul on autorite soov kõrgem kui arvutused seda tegelikku kasvu näitaksid," selgitas Pakosta.
"Seetõttu on ettevõtjate pool öelnud, et nemad ei ole sellega nõus mitte mingil juhul. Nii et see on üks näide sellest, kus tuleb leida lihtsalt kompromiss erinevate osapoolte väga erinevate ja vastandlike huvide vahel," lisas minister.
Pakosta sõnul loodetakse kõik osalised augustis ühise laua taha tuua. Eesti Autorite Ühingu juht Mati Kaalep ütles, et autorid ei olnud sellisest plaanist seni teadlikud, kuid peavad seda tervitatavaks.
"No alustuseks ma kuulen sellest ettepanekust praegu küll esimest korda, aga teiselt poolt on jälle väga tervitatav, et justiitsministeerium sellist kompromissi proovib leida. Küll aga me oleme sellele diskussioonile üldplaanis avatud," kinnitas Kaalep.
Kaalepi hinnangul peaks erakopeerimise tasu tõus olema suurem, kui praeguses eelnõus kavandatud. Tema sõnul tugineb ministeeriumi võrdlus Euroopa Liidu riikidega aegunud andmetele.
"Kui praegu ministeerium oma eelnõus on võrrelnud uusi tasumäärasid Euroopa Liidu keskmisega ja arvanud, et Eesti paigutub kuidagi sinna keskele või isegi ülemisse otsa, siis tegelikult see ei pea paika, sellepärast et ministeeriumi hinnang tugineb 2018. aasta andmetele, mitte 2026. aastal avaldatud andmestikule," ütles Kaalep.
Kaalepi sõnul jätaks tasumäärade tõstmata jätmine õiguste omajad ilma ligikaudu 700 000 kuni 800 000 eurost aastas. Kui kompromissi ei saavutata, ei välista autorite ühing ka uut kohtuvaidlust.
"Õiguste omajad on kolm korda seda vaidlust varem läbi kohtute pidanud, iga kord võitnud. Ma ei taha kohtusse minna, aga kui muud üle ei jää, siis seda võimalust ei saa loomulikult välistada," kinnitas autorite esindaja.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









