Eurovisiooni võiduloo ümber käiv vaidlus ähvardab raskendada laste muusikaõpet

Eestile Eurovisiooni võidu toonud pala "Everybody" esitusõigusese üle on kohut käimas loo autor Ivar Must ning pala muudetud kujul esitanud Eesti Filmi Instituut. Otsuse jõustumisel peaks isegi muusikakooli eksamitel pala esitamiseks küsima autorilt isiklikult luba ning maksma eraldi kokkuleppelist tasu.
Harju maakohtusse jõudis juba 2024. aasta juulis kohtuasi, mis puudutas 2023. aastal Eesti Filmi Instituudi (EFI) korraldatud Eesti filmi- ja teleauhindade galat, kus Tanel Padar ja Dave Benton esitasid 2001. aasta Eurovisiooni võidulugu "Everybody".
Galal otsustati tänada elutööpreemiaga telerežissöör Juhan Paadamit, kes oli Eurovisiooni lauluvõistluse peaprodutsent, kui Eesti 2001. aastal võitis ja 2002. aastal, kui Eesti lauluvõistlust korraldas.
Sestap leidis ka gala produtsent ja loovjuht Ken Matsalu, et selle auhinna eel võiks olla üllatusesinejad Eestile 2001. aastal Eurovisiooni võidu toonud Padar ja Benton.
EFI taotleski esitamiseks lihtlitsentsi, kuid loo viisi autor leidis, et tegemist ei ole mitte originaalloo esitusega, vaid et lugu kõlas muudetud ja töödeldud kujul.
Oma silmaga vaadates võib veenduda, et teose algosas kõlabki n-ö sissejuhatusena bändi Earth, Wind and Fire loo "In the Stone" algus, mis hageja sõnul moodustas looga terviku. Must ja ta esindaja nägid aga muutusi mujalgi.
"Nelja meessoost taustalaulja asemel oli kaks naissoost taustalauljat (mis tõi kaasa harmoonia muutuse); loo tempo oli teine, sest selle algus (intro) oli aeglasem ja keris seni, kuni jõudis alles esimeseks salmiks õige temponi; originaalloos on teises salmis väga oluline viiulipartii, mis puudus; loo lõpus oli klaveripartii, mis oli muudetud nootide ja vale rütmiga."
Selleks instituut hagejalt aga eraldi nõusolekut ei küsinud ning Must pöördus Matsalu poole telefonitsi. Omavahel aga lahendust ei leitud ja seejärel pöörduski Must kohtusse.
EFI koos vandeadvokaadist esindaja Toomas Seppeliga leidis aga, et ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud märkimisväärse pala muutmisega ning see ei selgunud nende sõnul ka Musta kaasatud asjatundja arvamusest.
"Bändi koosseisus ei olnud viiulit ja seetõttu mängiti viiulipartii süntesaatoriga. Ühe pilli asendamine oli tehniline, mitte loominguline valik. Elektrikitarri "summutatult" mängimine on tehnika ning muus tehnikas kitarri mängimine ei ole loominguline muudatus. Klaveripartii üksikute nootide muutmine on esitaja interpretatsiooni osa ega muutnud teose kõlapilti. Taustalauljate arv ja valik ei ole autoriõiguse mõttes teose muutmine," selgitasid nad.
Harju maakohus jättis aga asjas õiguse Mustale ning et EFI sellega nõus polnud, siis liiguti asjaga edasi Tallinna ringkonnakohtusse.
EFI kaasatud ekspert Erko Niit leidis, et teose põhiline muusikaline materjal, eelkõige meloodia ja harmooniline järgnevus ei muutunud. Sestap on ka teose originaal säilinud.
Sealhulgas ei nähtud ka, et "In the Stone" ja "Everybody moodustasid terviku. Niit selgitas, et lood eristusid ja olid esitatud popurriina.
Kui enne vaieldi ka selle üle, kas tegemist oli arranžeeringuga, siis juba maakohtu otsusest selgus, et see pole isegi ilmtingimata oluline.
"Kostja on ekslikult mõistnud arranžeerimise tähendust autoriõiguslikus kontekstis. Arranžeerimise puhul on selle looja loomingulise panuse tuvastamine vajalik mitte seepärast, et üksnes uue loomingulise panuse olemasolul on vajalik arranžeerimiseks algse teose autori luba, vaid seepärast, et uue loomingulise panuse lisanud isikul on autoriõigus seeläbi tekkinud uuele tuletatud teosele kui arranžeeringule," leidis maakohus.
Niisiis jäigi vaidluse teravik selle juurde, kas autori teost peaks ilma eriloata saama üldse muuta, seda nii dünaamika, esitajate koosseisu, aga ka hääleregistri kaudu.
Ringkonnakohus nõustus hageja ja maakohtu järeldusega, et autoriõiguse seadus näeb ette teose autori nii isikliku kui kui ka varalise õiguse ka muude kui üksnes loominguliste muudatuste tegemisele.
"Põhjendatud ei ole kostja väide, et autori nõusolekut peaks küsima üksnes siis, kui ületatud on originaalsuse kriteerium. Maakohus märkis õigesti, et muusikateost kaitstakse nimelt selle välise vormi kaudu. Muusikateose väline vorm on heliline, mistõttu kuulub teos kaitsmisele nimelt sellises helilises välises vormis, millisena autor on selle loonud."
Litsentsitasuna nõudis Musta pool välja 8000 eurot ning kuigi EFI pool üritas väita, et see on ebamõistlikult suur summa, siis sellega kohus nõus polnud.
Seega jäi ringkonnakohus maakohtu otsusega üksmeelele ning mõistis seega EFI-lt Musta kasuks välja 9068 eurot ning menetluskulud 10 776,90 euro väärtuses. Nendele summadele lisanduks ka viivis.
Asjast võiks saada pretsedent
EFI kaitsja vandeadvokaat Toomas Seppel ütles ERR-ile, et kavatsevad kohtuotsuse edasi kaevata, sest ringkonnakohtu otsus looks pretsedendi.
Kui seni on 35 aastat teise autori loomingu esitamiseks piisanud eesti autorite ühingust (EAÜ) vastava litsentsi hankimisest ning siis võib teost üritusel tinglikult esitada nii palju kui süda lustib, siis Seppeli sõnul muudaks kohtuotsuse püsimajäämine senist süsteemi.
See tähendaks edaspidi, et kui esitaja mängiks mõne teise autori loomingut kasvõi veidike teistsuguses tempos või koosseisus, oleks vajalik autori lisaluba.
"See tähendabki päriselus seda, et kõik kontsertide puhul, kus ei mängita oma lugusid, peaks helistama-rääkima omaniku või tema sugulastega ja leppima eraldi kokku, et asi ikka sobib," ütles ta ning lisas, et ka hüvitatav summa ei oleks siis EAÜ määrata, vaid see tuleks osapooltel omavahel kokku leppida.
Seppeli hinnangul võiks selline muutus aga näiteks mõjutama hakata kasvõi muusikakoolis õppivaid mudilasi.
"Enamik muusikaõpet sõltub teoste kohandamisest oskustaseme, koosseisu ja hääleulatuse järgi. Kui iga selline pedagoogiline lihtsustus vajaks autori eelnevat nõusolekut, muutuks õppetöö praktiliselt teostamatuks ilma eraldi loata iga õpilase iga esituse kohta," selgitas ta ning lisas, et seega oleksid õpilaskontserdid, eksamiettekanded ja ükskõik millisel kujul lihtsustatud versioonid autoriõiguste rikkumine.
Musta advokaat Anneli Aab sellega nõus aga polnud ning leidis, et kohtuotsus olemasolevat autoriõiguste süsteemi ei muuda.
"Vastupidi, autoriõiguse seadus on kehtinud alates 1992. aastast ning näinud muutmata kujul selgelt ette teose autori nii isikliku kui ka varalise õiguse otsustada oma teose muutmise üle. See õigus ei piirdu üksnes loomingulise ümbertöötlemisega (arranžeerimine), vaid hõlmab ka muid muudatusi," leidis vandeadvokaat.
Aabi hinnangul ei tähendaks otsuse rakendumine praktika autoriõiguse süsteemi muutmist, vaid pigem autorite õiguste tõhusamat kaitset.
"Seega ei ole ka käesolevas vaidluses kohus loonud Ivar Mustale (ega teistele autoritele) juurde uusi õigusi, vaid on selgitanud, kuidas tuleb tõlgendada ja kohaldada neid õigusi, mis on autoriõiguse seaduses sätestatud juba alates vastuvõtmisest aastal 1992," ütles Musta esindaja ning lisas: "Kui käesolev kohtulahend toob kaasa kontserdikorraldajate jms seniste tegevusmudelite ümberhindamise, ei tähenda see siiski iseenesest autoriõiguse süsteemi muutmist, vaid kehtiva õiguse järjekindlamat kohaldamist."
Autorite ühingule on asi kahetine
Eesti autorite ühingu tegevjuht Mati Kaalepi sõnul on olukord nende jaoks kahetine. Ühelt poolt on neil hea meel, et seadus- ja kohtusüsteem toetab autoreid nii, et nad saavad oma õigusi kaitsta ja väärilist tasu saada. Teisalt on nende igapäevatöö muusikateoste autoriõiguste litsentseerimine.
"Meie huvi on, et seda oleks võimalik teha nii, et turg toimib," selgitas Kaalep.
Kaalepi sõnul võib konkreetset kohtuvaidlust kõrvale jättes näha siiski probleemkohta.
"Meie mure on eelkõige ettenähtavusega seotud ja see tekib, kui tehakse väiksemaid, pigem tehnilist laadi muudatusi," selgitas ta ning tõi samuti näitena juhtumid, kui teost esitakse teise pilliga või laste puhul halvema tehnilise võimekusega.
Kuigi kohe ei pruugiks kohtuotsuse jõustumisel EAÜ töös midagi muutuda, siis asi võiks muutuda keerulisemaks juba edaspidi.
"Kui tekib kümnetesse selliseid vaidlusi, kus autorid leiavad, et nende teosed on muudetud ja teoste kasutajad ütlevad, et nad neid muutnud ei ole, siis mulle tundub, et EAÜ jaoks muutub küsitavaks see, millise tegevuse jaoks me täpselt saame luba anda. Eelkõige kas need teoste kasutajad saavad olla piisavalt kindlad," lausus Kaalep.
Muusikaprodutsentide loomingus on levinud ka teiste autorite loomingust tükkide kasutamine ehk sämpeldamine. See võib ulatuda alates bassikäigust kuni peetud kõnest juppide kasutamiseni. Kas kohtuasi võiks ka seda muuta?
"Sämpeldamine vajab niikuinii esialgse autori nõusolekut, sellepärast et väga selgelt võetakse ühe inimese looming ja kasutatakse seda teises kontekstis."
Selle kohta on Kaalepi sõnul tulnud isegi lahendeid Euroopa Kohtust. Näiteks on määratud, millised võivad olla selle ajalised raamid.
"Ma arvan, et see sämpeldamist otseselt ei mõjuta. Pigem mõjutab ta elavas esituses ettekandeid, kus on küsimus, kas on võimalik teost tõesti täpselt samal moel ette kanda," sõnas Kaalep.











