Ukraina ründas teisipäeva varahommikul objekte Peterburi lähedal, mistõttu sulges Soome osaliselt oma õhuruumi. Kui varem on Ukraina korraldanud rünnakuid Peterburi lähedal asuvatele piirkondadele, on ette tulnud ka juhtumeid, kus droonid on sattunud Eesti õhuruumi. Soome on ka varem oma õhuruumi idapoolsetes piirkondades sulgenud.

Karu ütles, et Eesti kaitsevägi lähtub drooniohu hindamisel oma ohuhinnangust ning teeb vajalikud otsused vastavalt konkreetsele olukorrale.

"Soome rakendab meetmeid oma riiklikust ohuhinnangust lähtudes ning nende otsused ei ole toonud kaasa muudatusi Eesti kaitseväe tegevuses ega valmisolekus. Eesti õhuvägi on ööpäevaringses valmisolekus ning reageerib vajadusel kõikidele õhuohtudele vastavalt nende iseloomule. Konkreetseid detaile ei saa siinkohal avalikustada," ütles Karu.

Samuti hoidus Karu julgeolekukaalutlustel seireandmete jagamisest, mis puudutas teisipäevast rünnakut. Seega ei öelnud ta, kas Eesti kaitsevägi tuvastas rünnaku käigus droone või muid objekte, mis liikusid Eesti õhuruumi lähedal.

ERR küsis Karult, millistel tingimustel kaaluks Eesti samuti oma õhuruumi või selle osa ajutist sulgemist sarnaselt Soomega. 

"Eesti on varem seadnud piiranguid oma õhuruumis toimuvale, sh kehtivad endiselt lennutegevuse piirangud Ida-Eestis," vastas Karu.

Ta rõhutas, et piirangute seadmiseks on vaja kas vahetut sõjalist ohtu või operatsioonilist vajadust tagada kaitseväele segamatu tegevusruum.

"Eesti ja Soome on mõlemad NATO liikmesriigid ning taktika ja põhimõtted on mõlemal riigil üsna sarnased – isoleerida ohupiirkond, et kaitsta tsiviillennuliiklust ja anda kaitseväele ohu hindamiseks ja vajadusel sekkumiseks tegutsemisruumi," kommenteeris Karu.

Viimane avalikkuse ette jõudnud ärev olukord Eesti õhuruumis oli 3. juunil, kui Põltsamaa vallas kukkus põllule droon. Karu märkis, et kui ohtu elanikkonnale ei ole, ei hakata ka avalikkust teavitama.

"Avalikke teavitusi ja ohuhoiatusi (nt SMS-teavitusi või avalikke hoiatusi) saadetakse vahetu ja vahetult tsiviilelanikkonda puudutava ohu korral. Kui tuvastatud lendavad objektid ei kujuta otsest ohtu elanikkonnale ega elulisele taristule, lahendatakse olukorrad operatiivtasandil ilma ühiskondlikku ärevust tekitamata," rääkis Karu.