Euroopa Liidu riigid on leppinud kokku, et 2030. aastaks peaks kodudes, jaekaubanduses ja toitlustuses tekkivate toidujäätmete hulk vähenema umbes kolmandiku võrra elaniku kohta. Toidutööstuses aga kümnendiku võrra võrreldes umbes viie aasta taguse ajaga.

Toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp rõhutas, et ettevõtted pingutavad jäätmete vähendamise nimel juba praegu.

"Kuna kõik tootmissisendid on kallinenud, on toidutööstustes kogu aeg jälgitud toidu raiskamise vähendamise põhimõtet. Tootmises tehakse kõik võimalik, et ei tekiks praaki ega midagi taolist, mis eeldaks tooraine või lõpptoodete äraviskamist," rääkis Potisepp.

Potisepp ütles, et toidutööstuse roll toiduraiskamisel on tegelikult väike. Ühtlasi väljendas ta muret, kas uute regulatsioonidega üldse sisuline muutus tuleb.

"Nagu ikka – teeme ära regulatsiooni, linnuke on kirjas ja mitte midagi ei muutu. Kaubanduse ja toidutööstuste reguleerimisega saab samuti ju linnukese kirja, aga see ei vii meid edasi. Me peaksime toidu raiskamise puhul tegelema ikkagi nende probleemkohtadega, mis on kodumajapidamised, ühiskondlik toitlustus, kas või koolitoit, mis ära visatakse," sõnas toidutööstuste eestkõneleja.

Ka kaupmeeste liidu juht Nele Peil ütles, et valdav osa toidujäätmetest tekib tegelikult inimestel kodudes.

"Ma arvan, et põhjus, miks kodudes toitu nii palju raisku läheb, on lihtsalt see, et me oleme jõudnud oma elustandardilt jõukamate lääneriikide tasemele, kus on kogu aeg läinud palju rohkem toitu raisku," ütles Peil.

Lihtsaid mooduseid, kuidas kauplejad saaksid toidujäätmete teket senisest veelgi enam vähendada, Peili sõnul alles jäänud ei ole.

"Kaubanduse vaatenurgast ongi ainult kõrgemal rippuvad viljad alles jäänud. Üha paremad planeerimissüsteemid on number üks asi – et poed lihtsalt ei ostaks sisse rohkem, kui nad suudavad maha müüa. Seda ei saa kunagi ideaalseks, sest kunagi ei ole võimalik teada, mida mõni inimene parasjagu osta tahab just sellel hetkel, kui ta poodi tuleb. Aga see on kõige suurema mõjuga tegevus, mida saab teha," rääkis Peil.

Kliimaministeeriumi jäätmekorralduse valdkonna juht Kristel Kibin sõnas, et toidutööstuses ei ole Euroopa Liidus kokkulepitud siht aga tegelikult üldse nii keeruliselt saavutatav.

"Toidutööstusele on see siht väga suure tõenäosusega saavutatav. Pigem on rohkem pingutusi tõesti vaja teha kaubanduse, toitlustuse ja kodumajapidamiste suunal," sõnas Kibin.

Kauplejatel tekkivate toidujäätmete hulga vähendamiseks plaanib ministeerium aga tekitada suurtele toidupoodidele kohustuse, et neil peab olema kindlasti mõne toidupangalaadse organisatsiooniga koostööleping.

Kibin selgitas, et see nõue tuleneb direktiivist ning praktikas on enamikul jaekettidest sellised lepingud juba olemas. Riiklik kohustus saaks tuua toitu annetama aga ka need ettevõtted, kes praegu veel toidu annetamisega ei tegele, ütles ta.

"See ei ole otsene kohustus igal juhul annetada, vaid ettevõtte kohustus astuda see samm, et leida partner, kellele koostöölepingu ettepanek teha ja luua võimalus, et toit ei läheks raisku. Ehk me ei plaani ega saa ka öelda, et ettevõtted on ilmtingimata kohustatud mingis koguses toitu annetama hakkama," märkis Kibin.