Kliimaministeeriumi pakendite valdkonnajuht Dagny Repp ütles, et Euroopa Liidu pakendimäärus kohustab liikmesriike vähendama plastpakendite teket ja soodustama korduskasutussüsteeme. Määrus ei nõua, et liikmesriigid keelustaks avalikel üritustel kõik ühekordsed nõud.

Euroopa Liidu reeglite järgi on avalikel üritustel ja müügikohtades keelatud kasutada tavaplasti, vahtpolüstüreeni, biolagunevat ja biopõhist plasti ning plastvooderdusega pappi. Eestis on aga 2024. aastast avalikel üritustel keelatud toitu serveerida kõigist ühekordsetest nõudest.

Keeld hõlmab taldrikuid, kausse, topse, karpe ning nuge, kahvleid ja lusikaid. Lubatud on burgerite pabertaskud ja salvrätid.

Repi sõnul otsustas Eesti kehtestada rangemad nõuded, sest jäätmetekke seisukohalt pole probleem ainult plast, vaid ühekordne kasutus laiemalt. "Kui plastist ühekordsed nõud asendada lihtsalt pappnõudega, siis jäätmeteke ei vähene," lisas ta. 

Pakendimäärus ei sätesta ka seda, et kaasamüügipakendi eest tuleb hakata eraldi tasu küsima. Küll aga näeb määrus ette, et korduskasutuspakend ei tohi olla tarbijale kallim kui ühekordne pakend ning liikmesriigid peavad soodustama korduskasutussüsteemide kasutamist.

Repi sõnul ei anta ühekordset kaasamüügipakendit tarbijale tegelikult ka praegu tasuta. Selle hind on enamasti arvestatud toote hinna sisse ning tarbija maksab selle märkamata kinni.

"Kui ühekordne kaasamüügipakend antakse tarbijale näiliselt tasuta, siis ei motiveeri see inimesi oma tarbijaharjumusi muutma ning ei soodusta korduskasutussüsteeme," ütles Repp.

Edaspidi peavad müüjad näitama kaasamüügipakendi hinda toote hinnast eraldi, et tarbija saaks teha teadliku valiku. Repi sõnul on selline praktika juba levimas ning mitmed toidukullerplatvormidel tegutsevad söögikohad küsivad ühekordse pakendi eest eraldi tasu.

Tihti jääb see hind 25 kuni 40 sendi kanti. Kliimaministeerium tegi eelnõu väljatöötamisel mõjuanalüüsi, mille hinnangul on korduskasutuspakendi kulu täisteenusrendil olenevalt mahtudest ligi 15 kuni 28 senti pakendi kohta.

Ette on heidetud ka seda, et Eesti toidukullerplatvormid peavad hakkama võimaldama korduvpakendi valikut, samas kui Euroopa kohustus piirdub restoranidega.

Repp ütles, et Euroopa Liidu pakendimäärus keelab toidu kaasamüüki ainult ühekordses pakendis kõigis liikmesriikides. "Ka restoranist kulleriga toidu tellimine on kaasamüük, samamoodi nagu toidule ise restorani järgi minek," lisas ta.

Korduskasutuspakendi pakkumise peab tagama toidukoht mitte kullerplatvorm. Seevastu toidukullerplatvorm peab tagama tehnilise lahenduse, et inimene saaks valida korduskasutatava ja ühekordse pakendi vahel. "Täna me näeme, et sellised lahendused on juba olemas," sõnas ta.