Mõte kellakeeramise lõpetamisest pärineb Euroopas juba 2017. aastast, kui Soome parlamenti saadeti rahvaalgatus suveaja kaotamise kohta, mille allkirjastas rohkem kui 70 000 kodanikku, avaldades muret suveajale ülemineku negatiivse mõju kohta kodanike tervisele.

Eduskunta transpordi- ja kommunikatsioonikomisjon otsustas rahvaalgatust toetada ja märkis, et ekspertide sõnul on sellel praktikas rohkem puudusi kui eelised.

Näiteks on mitmesuguste uuringute kohaselt kellakeeramisel negatiivne mõju tervisele, mõjutades näiteks biorütmi, tõstes südameinfarkti riski, kroonilist unepuudust ning vähendades keskendumisvõimet.

2018. aastal võttis samal teemal sõna ka Euroopa Komisjon, kes esitas liikmesriikidele soovituse kaotada kellakeeramine ja minna üle alalisele suveajale. Samas on igal riigil küsimuse üle otsustusõigus ning sundi kellakeeramist kaotada pole.

Eelmisel nädalal kohtusid Baltimaade transpordiministrid ning Eesti taristuminister Kuldar Leisi sõnul arutati Leedu eesvedamisel sealgi kellakeeramise küsimust. Riigid olid ses teemas üksmeelel.

"Transpordi poole pealt vaadates oleme kõik ühel meelel Baltikumis, et võiks minna suveajale ja lõpetada keeramise ära. Aga see peab toimuma nii, et kolm riiki on koos ja lisaks ka Soome oleks meiega samas paadis," selgitas Leis.

Samas ei jõutud kohtumisel peale ühismeele kinnitamise teiste järeldusteni, sest konkreetset kuupäeva ega järgnevaid samme paika ei pandud. Leisi sõnul on siin ohjad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi käes, kes asjaga sisulise poole pealt tegeleb.

Majandusminister Erkki Keldo sõnul on raske näha, et kellakeeramine lähiajal lõpetatakse.

"Mis seal salata, kahjuks maailma majanduses ja julgeolekus on olnud keerulised ajad. Kellakeeramine ei ole olnud prioriteetide hulgas, mida arutada," sõnas Keldo ERR-ile.

Kuigi Balti riigid sooviksid kõik minna üle suveajale, siis Soome tahaks kasutada talveaega.

"Tõesti, meie eelistus on suveaega minna, aga meie ja ettevõtjate jaoks on oluline, et oleksime lähinaabritega samas ajavööndis ehk seesama Soome probleem on siiski jätkuv," sõnas Keldo ning selgitas, et olgugi, et inimeste tervisele võib kellakeeramise ärajätmine hästi mõjuda, siis tasub arvestada ka majanduslike mõjudega.

"Lihtsalt mure ongi selles, et kui lõpetame kellakeeramise, jääme näiteks suveajale, ja soomlased seda ei tee, siis teistpidi ettevõtjatele on negatiivne mõju. Kui kogu aeg tuleb arvestada paar tundi ajavahet naabritega, on samamoodi kehv," selgitas Keldo.

Lähiajal teemat põhjanaabritega arutatud pole, ent Keldo sõnul on Euroopa Komisjon tellinud kellakeeramise mõjudest uue uuringu, mis aasta lõpus peaks valmima ning peale selle analüüsimist võidakse istuda arutelulaua taha.