Viimase kvartali tulemus on halvim alates 2024. aasta lõpust ja järgneb 2025. aasta viimase kolme kuu 0,2-protsendilisele majanduskasvule. 

Sarnaselt teiste EL-i riikidega on ka Prantsusmaad tabanud Iraani sõjast tingitud energiakriis ning Trumpi tollisõjast põhjustatud tarnehäired. Majanduslangus tuli siiski ökonomistidele üllatusena, sest nad eeldasid, et tänu odavale tuumaenergiale suudab Prantsusmaa Lähis-Ida energiašokile vastu pidada.

Pettumust valmistavad andmed saabusid ajal, mil naaberriigi Saksamaa majandus kasvas 0,3 protsenti.

Iraani sõjast tingitud kriis võib seada ohtu ka selle aasta eelarvepuudujäägi vähendamise eesmärgi. 

Esimese kvartali lõpus ulatus eelarvepuudujääk 5,1 protsendini SKP-st. Rahandusminister Roland Lescure sõnul ulatuvad võla teenindamise kulud tänavu vähemalt nelja miljardi euroni.

Samal ajal vähenesid riigis nii tarbijate kulutused kui ka ettevõtete investeeringud. Eksport aga langes esimeses kvartalis 3,5 protsenti. Töötuse määr tõusis 8,1 protsendini, saavutades viimase viie aasta kõrgeima taseme.

Hoolimata nõrgast algusest usuvad mitmed majandusteadlased, et tegemist oli osaliselt ühekordsete teguritega ning teises kvartalis võib majandus taas kasvu näidata. Finantsfirma BNP Paribas prognoosib, et Prantsusmaa majandus kasvab 2026. aastal umbes 0,8 protsenti.