Volinikud pakkusid ideid enne 18.–19. juunil toimuvat Euroopa Ülemkogu ning võimalikud ettepanekud võiksid hõlmata EL-i ettevõtete sundimist tarneahelaid mitmekesistama või uute kaubandusmehhanismide kehtestamist, et piirata Hiina juurdepääsu Euroopa Liidu kemikaalide, metallide ja puhta energia tehnoloogia turule.

"Kuna majanduslikud ja julgeolekuhuvid on üha enam läbi põimunud, nõuavad mõlemad mõõtmed jõulisemat ja sidusamat reageerimist," teatas komisjon.

Konkreetseid reageeringuettepanekuid ei ole siiski oodata enne selle aasta kolmandat kvartalit.

Lääneriikide valitsused püüavad peatada nende territooriumil asuva tootmise üleviimist Hiinasse, mis saavutas haripunkti 2000. aastate alguses ning puudutades eriti valusalt USA-d ja EL-i liikmesriike, mis jäid seetõttu sageli ilma tööstusvaldkonna oskusteabest ja arendusest oma riikides.

Hiina kaubandusministeerium teatas laupäeval vastuseks, et Euroopa peaks järgima Maailma Kaubandusorganisatsiooni reegleid, toetama vabakaubandust ja ausat konkurentsi ning kindlalt vastu seisma protektsionismile ja unilateralismile.

"Kui EL peaks ühepoolselt nõudma uute kaubandusinstrumentide kehtestamist ja diskrimineerivate piirangute kehtestamist, rakendab Hiina resoluutselt vastumeetmeid ja rakendab tõhusaid meetmeid oma huvide kaitsmiseks," öeldi ministeeriumi veebiavalduses.

Seitsme suurima majandusega demokraatliku riigi ühenduse (G7) liidrid arutavad juuni keskel toimuval tippkohtumisel samuti kaubanduse tasakaalustamatuse ja tootmisvõimsuste liigse Hiina koondumisega seonduvaid probleeme, kuna Hiina kasutab üha enam oma domineerimist haruldaste muldmetallide ja muude metallide osas, mis on kriitilise tähtsusega sellistele sektoritele nagu kaitse-, tehnoloogia-, energia- ja autotööstus.

Kui USA president Donald Trump on esitanud moto "Ameerika ennekõike", siis selle aasta alguses pakkus EL välja uue poliitika "Osta Euroopa kaupa" ja RESourceEU, et kiirendada kriitiliste mineraalide tarneahelate arendamist EL-is ning partnerlussuhteid mineraalirikaste riikidega Kesk-Aasiast Austraalia ja Brasiiliani.

Hiina välisministeerium süüdistas neljapäeval Euroopa Liitu kaubandusandmete valikulises kasutamises tasakaalustamatuse väidete õigustamiseks ning on korduvalt ähvardanud tugevate vastumeetmetega, kui EL peaks vastu võtma "Osta Euroopa kaupa" poliitika ja uuendatud tehnoloogiasuveräänsuse poliitika. Hiina tõrjub väiteid, et tema kaubandustavad on ebaõiglased.

Euroopa tööstus seisab silmitsi raskema ärikeskkonnaga kui tema USA konkurendid, sest Euroopas on kõrgemad energiakulud ja rangemad regulatsioonid.

Euroopa Komisjoni tööstusvolinik Stephane Sejourne ütles sel nädalal, et ta soovib, et bloki olemasolevaid kaubandusvahendeid, nagu imporditollimaksud ja kvoodid, kasutataks süstemaatilisemalt kõigis sektorites, selle asemel, et need oleks suunatud konkreetsetele ettevõtetele või materjalidele.

Euroopa Liit on püüdnud piirata osa Hiina impordist, kuid tulemused on olnud segased. Blokk kehtestas tariifid tugevalt subsideeritud Hiina elektriautodele, kuid mitte hübriidmudelitele. Hübriidautod moodustasid sel aastal ligi 40 protsenti uute autode registreerimistest ja Hiina turuosa Euroopas kasvab jätkuvalt.

Kuigi komisjon soovib võtta rangema seisukoha, peab ta olulise õigusakti vastuvõtmiseks lahendama Prantsusmaa ja Saksamaa vahelised erimeelsused.

"Pariis väidab, et Euroopa avatud turg suudab absorbeerida Hiina subsiidiumide ja USA protektsionismi koosmõju," kirjutas Teneo teadusdirektori asetäitja Carsten Nickel aruandes. Saksamaa seisukoht on Nickeli sõnul vastuolulisem, kuna riigi tootmissektorile avaldab kasvavat survet suurte tööstuskontsernide sügav sõltuvus Hiina turust.