Gaasivõrk saatis mai lõpus oma klientidele kirja, kus teavitas neid uuest hinnamudelist, mille järgi hakkab koduklientidele kehtima püsitasu 5,90 eurot kuus. Koos käibemaksuga tähendab see 7,32-eurost lisakulu.

Samuti lisandub arvele tarbitud gaasikogusel põhinev tasu, mille ühikuhind on koos käibemaksuga 0,008955 eurot kilovatt-tunni eest.

"Palume tähele panna, et mõõtepunkti püsitasu rakendub kõigile kehtiva võrgulepinguga mõõtepunktidele ka juhul, kui gaasi ei tarbita või gaasivarustus on ajutiselt katkestatud," rõhutas maagaasi jaotusvõrguettevõte.

Hinnagruppi "Kodu," millele mõõtepunkti püsitasu ja tarbitud gaasikogusel põhinev tasu kehtima hakkab, kuuluvad kõik kodukliendid. Samal ajal langeb tarbimispõhine tasu üle 40 protsendi.

Ärikliendid, kellele mõõtepunkti püsitasu ei kehtestata, lisandub kuus võimsuspõhine hind, mis jääb sõltuvalt võimsusest vahemikku 2,58 eurost kuni 5,04 euroni ja sellele lisandub käibemaks. 

Gaasivõrgu juhatuse esimees Triinu Tamm ütles ERR-ile, et ettevõte liigub üksnes tarbimisest sõltuvalt hinnamudelilt üle osaliselt võimusest sõltuvale hinnamudelile.

"Uue hinnamudeli eesmärk on tagada gaasi jaotusvõrgu töökindlus ja jätkusuutlikus ning võrguteenuse kulude õiglane ja läbipaistev jagamine gaasitarbijate vahel," sõnas Tamm.

Gaasivõrgu hinnangul jääb võrguteenuse kogukulu uue hinnamudeli rakendumisel keskmisele kodukliendile üldjuhul samale tasemele senisega ning keskmisest suurema gaasikasutusega koduklientidel võib kogukulu isegi väheneda.

"Keskmises korterelamus, kus gaasi võrguleping on sõlmitud korteriühistu nimele, jääb võrguteenuse kogukulu üldjuhul samuti senisele tasemele. Majades, kus lepingud on sõlmitud üksikute korterite kaupa ja tarbimine on väike, korteri võrguteenuse kogukulu suureneb," tõdes Tamm.

Tema sõnul jääb ka äriklientide aktiivses kasutuses olevate mõõtepunktide kogukulu senisega sarnasele tasemele. Kulu suureneb ilma püsiva tarbimiseta äriklientidel, kes hoiavad gaasiliitumist varustuskindluse tagamiseks.

Väiketarbijat võib tabada järsk hinnatõus

Hinnatõus teeb muret neile gaasitarbijatele, kes kasutavad gaasi ainult pliidi tarbeks.

"Mul on kahe rauaga pliit ja seni oli arve kaks eurot, mis minust saab," avaldas muret ERR-i lugeja, kelle majas renoveerimisel gaasikateldest loobuti, kuid pliidid jäid alles, nagu ka iga korteri gaasilepingud.

Tamm tõdes, et kui kortermaja igal pliiditarbijal on kehtiv võrguleping, siis rakendub püsitasu tõepoolest igale tarbijale.

"Tehniliselt on võimalik sellisel pliidikliendil gaasi liitumisest loobuda ja asendada gaasipliit elektripliidiga," lisas Tamm, kelle sõnul leiab võrgulepingu lõpetamise avalduse Gaasivõrgu kodulehelt.

Siiski leidub ka alternatiivne lahendus: sellised korterid saavad sõlmida ühise võrguleping läbi korteriühistu, nii et kogu maja liigitub ühe mõõtepunkti alla, ning jagada püsitasu ise sarnaselt kaugkütte- vee- ja üldelektri kuludega korterite vahel laiali.

Püsitasu või kuutasu on Tamme sõnul taristupõhiste teenuste hinnastamisel tavapärane lahendus, mis aitab katta taristu haldusega seotud püsikulusid.

"Püsitasu põhimõtte on Eestis kasutusele võtnud nii interneti- ja sideteenuseid kui ka mitmed vee-, kanalisatsiooni- ja kaugkütteteenuseid osutavad ettevõtted, nüüd on sinna suunas liikumas ka gaasiettevõtted. Sama põhimõte on kasutusel ka elektri võrguteenuses ampritasu näol ning naaberriikide gaasivõrkudes," põhjendas Tamm.

Ta lisas, et Lätis on kasutusel gaasi võrguteenuse hinnad, kus püsitasu sõltub ühendusvõimsusest ja muutuvtasu tarbitud gaasi mahust, Leedus aga kasutatakse samuti püsitasu ja tarbimispõhise tasu kombinatsiooni.

Soomes kehtib osale koduklientidest fikseeritud kuupõhine püsitasu ning teistele kliendigruppidele kuupõhise püsitasu ja tarbimispõhise tasu kombinatsioon.

"Meie naaberriikide praktika, kellega oleme ühiselt Balti-Soome gaasiturul, kinnitab, et võrguteenuse hinnastamisel tuleb eristada püsikulusid," ütles Gaasivõrgu juhatuse esimees.

Gaasivõrgu uue võrguteenuse hinnamudelit menetles ettevõte koostöös konkurentsiametiga ning lisaks konsulteeris huvigruppidega, kelle seas olid Eesti Korteriühistute Liit ja Eesti Omanike Keskliit.