CIA ja ODNI vaheline sisetüli on kestnud üle aasta, häirides koostööd riikliku julgeoleku analüüside alal, millele presidendid toetuvad keeruliste välispoliitiliste otsuste tegemisel, ütlesid neli teemaga kursis olevat inimest Reutersile. Lahkarvamuste keskmes on kokkupõrge riikliku luuredirektori Tulsi Gabbardi poolt 2025. aasta aprillis loodud töörühma üle, ütlesid anonüümsust palunud allikad.

Luure Keskagentuur, mida juhib direktor John Ratcliffe, väidab, et Gabbardi moodustatud direktori algatusgrupp (Director's Initiatives Group) on tegutsenud hoolimatult, eirates traditsioonilisi luureandmete jagamise ja salastatuse kustutamise protokolle, ütlesid kaks inimest. ODNI ametnike sõnul on CIA seetõttu pidevalt blokeerinud grupi juurdepääsu luureandmetele.

Luureagentuuride vahelise koostöö katkemine toimub president Donald Trumpi administratsiooni jaoks ohtlikul ajal, kuna USA-l on pooleli konflikt Iraaniga ning riik maadleb ka muude riiklikku julgeolekut puudutavate väljakutsetega, mis ulatuvad Hiina sõjalise jõu kasvamisest kuni Venemaa agressioonisõjani Ukrainas.

Tüli viitab ka sellele, et 2001. aasta 11. septembri terrorirünnaku järgsed reformid, mis lõid riikliku luuredirektori ametikoha USA 18 erineva luureagentuuri töö koordineerimiseks, ei ole segadust lõpetanud.

"ODNI peaks olema süsteemi õli, mis hoiab vere luurekogukonna arterites voolamas, mis eemaldab ummistused," ütles Beth Sanner, kes oli riikliku luuredirektori asetäitja president Donald Trumpi esimesel ametiajal. "Kui sa seda ei soodusta, siis lood võimaluse, et agentuurid lihtsalt tõmbuvad endasse ja sa sattud luurealaste ebaõnnestumiste ohtu."

Gabbard teatas eelmisel nädalal, et astub luurekoordinaatori kohalt tagasi 30. juunil, viidates oma abikaasa haigusele. Trump teatas teisipäeval, et nimetab uueks riiklikuks luuredirektoriks föderaalse eluasemefinantseerimise agentuuri juhi Bill Pulte'i.

"President ja poliitikakujundajad saavad jätkuvalt luureagentuuridelt parimat luureteavet ja analüüse," ütles ODNI pressiesindaja Olivia Coleman, lisades, et ODNI ja selle järelevalve all olevad agentuurid suhtlevad ja teevad iga päev koostööd CIA kolleegidega kogu luuretoodete ja -operatsioonide spektri ulatuses. "Direktori algatusgrupp tegutseb ODNI järelevalve all ja presidendi täidesaatva võimu toetamiseks," rõhutas Coleman.

Reuters märkis, et teatas juba veebruaris, et Gabbard oli grupi tegevuse kongressi algatatud kontrolli ajal peatanud ja selle töötajad oma agentuuri teistele ametikohtadele ümber paigutanud.

"CIA asus direktor Ratcliffe'i juhtimisel kiiresti tegutsema president Trumpi prioriteetide elluviimisel, kusjuures agentuuri võtab agressiivsema hoiakuga mõistlikke riske, et vastaseid üle mängida ja anda Ameerika Ühendriikidele otsustav eelis," ütles CIA avalike suhete direktor Liz Lyons.

Valge Maja pressiesindaja Davis Ingle ütles, et Trumpi rahu jõu kaudu välispoliitika on läbiproovitud ja tõestatud lähenemisviis, mis tagab Ameerika julgeoleku, heidutab globaalseid ohte ning meedia püüdlused külvata sisemist lõhet ebaõnnestuvad.
"President Trumpil on täielik usaldus kogu oma erakordse riikliku julgeoleku meeskonna vastu," ütles Ingle.

Vähem koostööd luurehinnangute koostamisel

Luure Keskagentuuri otsus oma panust Gabbardi büroo koostatud hinnangutesse märkimisväärselt vähendada on üks tõsisemaid tagajärgi, mille on toonud vastastikune usaldamatus, märkis Reuters.

CIA on olnud üks peamisi panustajaid raportitesse, mida koostab Rahvuslik Luurenõukogu (NIC) – USA tähtsaim luureanalüüsi organ. Nendel raportitel on suur kaal, eriti sõja ajal.

Kaks teemaga otseselt kursis olevat allikat ütlesid Reutersile, et Iraani puudutavad hinnangud – kus USA sõjavägi on alates veebruarist tegutsenud – on nende hulgas, milles CIA enam regulaarselt ei osale.

Allikate sõnul toimivad CIA ja ODNI nüüd suuresti kahe eraldi analüütilise struktuurina.

Mingil hetkel eelmisel aastal lõpetas CIA agentuuridevahelise hõõrdumise tõttu NIC-i raportite avaldamise oma hallatavas luurekogukonna siselevis, piirates ajutiselt nende analüütiliste toodete kättesaadavust.

Üks USA ametnik ütles siiski, et raporteid peeti kinni vaid mõneks tunniks "töötlusprobleemi" tõttu.

CIA suhted ODNI-ga muutusid nelja allika sõnul pingeliseks peagi pärast seda, kui Gabbard 2025. aasta veebruaris ametisse asus. Allikate sõnul oli üks Gabbardi esimesi samme presidendi igapäevase luureülevaate (Presidential Daily Brief) koostamise üle rangema kontrolli kehtestamine. CIA oli pikka aega mänginud juhtrolli selle ülevaate koostamisel – tegemist on väga salastatud igapäevase luurearuannete kogumikuga, mis valmistatakse ette presidendile.

Suhted halvenesid veelgi pärast direktori algatusgrupi loomist, mille eesmärk oli allikate sõnul välja juurida luurekogukonna väidetav politiseerumine.

See rühm tegeles ka kunagise presidendi John F. Kennedy mõrvaga seotud dokumentide salastatuse kaotamisega ning uuris valimiste hääletusmasinate turvalisust ja COVID-19 päritolu.

Kriitikud, sealhulgas mõned endised luureametnikud, väidavad, et rühm loodi vahendina Trumpi arvatavate poliitiliste vastaste suhtes kättemaksu korraldamiseks.

Kahe teemaga kursis oleva inimese sõnul survestasid töörühma liikmed mitmel korral CIA-d jagama luureandmeid ja materjale, mis olid vajalikud ODNI-le antud uurimiste lõpuleviimiseks, kuid nende hinnangul ei antud piisavalt infot.

CIA ametnike tagandamine

2025. aasta aasta mais tagandas Gabbard kaks kõrget CIA ametnikku, kes juhtisid NIC-i.

Anonüümsust palunud luureametnik ütles, et ODNI eemaldas nad ametist, kuna nad lõid nende väitel mürgise töökeskkonna, millest andis tunnistust töötajate küsitlus ning nad olevat tegelenud luure politiseerimisega. Ametnik ei esitanud nende väidete kinnituseks tõendeid.

Seejärel, augustis, tühistas Gabbard 37 praeguse ja endise ametniku julgeolekuload, avaldades seejuures ka ühe välismaal tegutseva varjatud CIA agendi isiku.

Gabbard süüdistas neid 37 inimest luure politiseerimises ja lekkimises, kuid ei esitanud samuti selle kohta tõendeid.

Endised ametnikud ja teised väitsid, et samm oli osaliselt kättemaks 2017. aasta luurehinnangu eest, mille kohaselt kasutas Venemaa ulatuslikku mõjutusoperatsiooni, et kallutada 2016. aasta presidendivalimisi Trumpi kasuks.

CIA ja ODNI pinged jõudsid avalikkuse ette eelmisel kuul, kui üks CIA ametnik, kes oli määratud direktori algatusgrupi liikmeks, ütles senati komisjonile, et agentuur takistas algatusgrupi juurdepääsu COVID-19 päritolu puudutavale luureinfole.

See vaidlus on kahe uurimisega kursis oleva inimese sõnul käivitanud luurekogukonna peainspektori büroo uurimise. Tegemist on sõltumatu järelevalveorganiga, mis asub ODNI juures.