Pärnu päästekomando näitas lastele, kuidas käib vees ohtu sattunud inimese päästmine. Edasi said 200 last ise proovida, kuidas ohtlikus olukorras käituda. Lisanna ja Rasmus pidasid kõige põnevamaks inimese päästmise harjutamist.

"Harjutame, kuidas päästa inimest asjadega, mis sul on tegelikult ka kaasas, et kui ei olegi päästerõngast, siis saad kasutada näiteks kotti ja palli. Ma arvan, et kui ongi niisugune olukord, siis ma saaks kindlasti hakkama," ütles Pärnu Kuninga tänava kooli 6. klassi õpilane Lisanna.

"Näiteks ma saan kasutada nööri, saan kasutada igasuguseid asju, et päästa, kuid me peame alati olema kükitamise asendis ja kahe käega tõmbama. Muidu ei tule midagi sellest välja," lausus Pärnu Kuninga tänava kooli 6. klassi õpilane Rasmus.

Lisaks õppisid lapsed, kuidas saada aru, kas inimene on teadvusetu ja mida siis teha.

"Sa pead pulssi kontrollima, pead hingamist kontrollima ja siis sa saad teada. Kui ta võib-olla magab, siis sa hüüad, et tere, mis juhtus või raputad teda, sest siis sa saad aru, kas ta magab või ta on teadvusetu," sõnasid Pärnu Mai kooli 3. klassi õpilased.

Politsei merepäästjad õpetasid veel viskeliini ja päästerõnga kasutamist.

"Vette on asetatud meil ettekujutatav kannatanu, milleks on meil punast värvi poi ja kalda pealt suunaga poile viskame siis kahte merepäästevahendit," ütles Pärnu politseijaoskonna merepääste grupijuht Sander Kobolt.

Ka said lapsed proovida, kuidas käib selga päästevest.

"Kõige olulisem päästevesti selgapanekul on see, et tuleb valida õige suurus endale. Valida kilode järgi omale suurus ja siis õigesti kinnitada, et midagi ei jääks rippuma kuskilt lahti. Kõik nöörid kinni, lukk kinni, klambrid õigesti reguleerida, jalge vahelt läbi ja siis on ta turvaliselt seljas ja hoiab hästi," lausus Rauksi vabatahtliku päästekomando päästja Kärt.

Kui väikelaste puhul on rannas põhimure nende kadumine, siis suuremate laste puhul oma võimete ülehindamine.

"Niisugused müramised, hullamised ja loodusega mitte arvestamine. Ikkagi tuleb pidada silmas, et ohtlik olukord võib tekkida väga kiiresti," ütles Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Irje Tammeleht.

Tammeleht tuletab meelde, et suve hakul aktiivse ujumisperioodi eel tuleks vanematel lastega ohtudest juttu teha.

"Meie ohuteadlikkuse hinnang nii tuleohu kui veeohu puhul näitas seda, et üha vähem ja vähem räägitakse kodus veeohutusest ja tuleohutusest. Kutsun üles ikkagi oma lastega rääkima, suhtlema," sõnas Tammeleht.