Pea kaks aastat tagasi sai president Alar Karise ettepanekul presidendi kantselei uueks direktoriks Krista Zibo, endine riigikantselei töötaja.

"Tema senine ametialane tee on andnud talle tasakaalukuse ja tugeva kogemuse erinevate meeskondade juhtimisel ning selge pilgu Eestile oluliste teemade mõistmisel, millele sain kinnituse, kui töötasime koos riigikontrollis," sõnas Karis toona.

Nende sõnade saatel on Zibo viimase kahe aasta jooksul koondanud presidendi kantseleist 13 inimest. Kahel töötajal, kantselei protokolli valdkonna nõunikel Pille Heinsool ja Sigrid Herodesel, on viimane tööpäev sel reedel. See on vaid ligi kuu enne uue presidendi, Ülle Madise ametisse astumist.

Koondamist põhjendati üldiselt struktuurimuudatusega

"Struktuurimuudatus öeldi meile," sõnas Herodes nukralt ERR-ile ja lisas, et sooviks ise ka teada, mis koondamise põhjus täpsemalt on. Ta rääkis, et kantseleis jagati tööülesanded ümber ehk Herodese ja Heinsoo töö tegemata ei jää.

Herodes nentis, et talle jäi segaseks, mis tema ametikohast edasi saab. "Minu meelest kaob praegu ära," sõnas ta. Küsimusele, kas 13 koondatud inimest kahe aasta jooksul on palju, vastas Herodes jaatavalt.

ERR soovis saada Zibolt vastuseid küsimustele, kuid kantseleist teatati, et neid saab vaid läbi kommunikatsiooniosakonna ehk ajakirjanik ei saanud esitada vastustest tulenevaid täpsustavaid küsimusi. Nii vahendaski vastuseid osakonna juhataja Mariann Sudakov. E-kirjas seisis, et kantselei muudab töökorraldust vastavalt presidendi töö vajadustele.

"Viimastel aastatel on muutusi tehtud nii tugifunktsioonides kui ka riigipea nõunike ringis – ülesandeid on ümber jaotatud, töörolle muudetud ja vastutust koondatud," nentis Zibo kirjalikus kommentaaris. Ta lisas, et tehtud personalimuudatused on selle protsessi osa ja tulenevad tööülesannete muutumisest ja vajadusest kasutada kantselei piiratud ressursse tõhusamalt.

Koondamismustrid on ka varasemast

Üks tuntumaid, kelle Zibo presidendi kantseleist koondada lasi, oli toonane presidendi sisenõunik Toomas Sildam. See toimus 2025. aasta veebruaris, vaid ligikaudu viis kuud pärast Zibo direktoriks saamist. "Sisenõuniku tööülesanded võtab üle siseosakond," teatas kantselei toona.

Koondamisteemad saatsid Zibot ka juba riigikantseleis, kus ta töötas enne presidendi kantselei direktori kohale asumist. Aastal 2019 kirjutas ERR, et riigikantselei koondas üle kümne aasta selles ametis töötanud protokolliülema Ülle-Marika Põldma. Toona kommenteeris riigikantseleis tugitegevuste juhina töötanud Zibo samuti, et Põldma koondati töö ümberkorraldamise tõttu.

Väidetavalt oli koondamise põhjuseks aga koostöö mittelaabumine, kuid riigikantselei seda ametlikult ei kinnitanud. Sarnaselt praegusele olukorrale presidendi kantseleis, ei palganud riigikantselei toona uut inimest sealseks protokolliülemaks.

Direktor sai ise tähtajatu lepingu ja 10 500 eurot preemiat

Koosseis pole aga ainus asi, mis enne uue presidendi ametiaega kantseleis muutub. Pea kaks aastat oli Zibo direktori kohal tähtajalise lepinguga (tähtajaline üleviimine riigikantseleist). Alates tänavu 1. juulist on Zibo koosseisus tähtajatult.

Sudakovi edastatud kirjas selgitati, et kantselei direktori ülesanne on tagada asutuse töö järjepidevus, ka presidendi vahetumisel. Kui aga uus president soovib näha kantselei direktorina kedagi uut, saab Zibo asemel kellegi uue tööle võtta.

Küsimusele, miks lepingut alles nüüd ehk mõned kuud enne Karise ametiaja lõppu muudeti, vastas kantselei, et Zibo peab tagama kantselei juhtimise ja igapäevase töö stabiilsuse Karise ametiaja lõpuni ning presidendivahetuse ajal. Kas seda poleks saanud teha ka tähtajalise üleviimise lepinguga, vastusest ei selgunud.

"President Alar Karis ja tema meeskond täidavad oma ülesandeid täiel määral ametiaja lõpuni," seisis kirjas. Lisatud oli, et ametisse astuval presidendil on omakorda võimalus kujundada oma nõunike meeskond.

Uusi töötajaid on kaheksa

Viimase kahe aasta jooksul on presidendi kantseleisse tööle võetud kaheksa inimest, põhjenduseks toodi töörollide ja -protsesside muutumine.

2024. aasta detsembris võeti protokollivaldkonda tööle üks protokollinõunik, kes asus täitma ka andmekaitsespetsialisti ülesandeid. Toitlustusvaldkonnas loodi peakokk-toitlustusjuhi, koka ning köögiabilise-nõudepesija töökohad. Peakokk-toitlustusjuht vastutab lisaks presidendi toitlustamisele kõigi presidendi kantselei korraldatavate ürituste ja sündmuste toitlustamise eest.

Õigusvaldkonda võeti tööle jurist, kes võtab üle pensionile siirduva juristi ülesanded. Senine jurist lahkub 10. oktoobril 2026. Siseosakonda võeti tähtajaliselt tööle nõunik, kelle ülesanne on nõustada presidenti kodanikuühiskonna teemadel ning kujundada ja hoida suhteid kodanikuühiskonna organisatsioonide, ühenduste ja algatustega. Tema tööleping lõpeb 11. oktoobril 2026.

Büroo- ja dokumendihalduse valdkonnas loodi teabehalduse spetsialisti töökoht. Tema ülesanne on presidendi kantselei tehniline teenindamine ja teabehalduse korraldamine ning presidendi ja kantselei digiarhiivi pidamine. Samuti võeti tööle konsultant, kelle ülesanne on korraldada ja koordineerida asjaajamist ning dokumendihaldust.

Palgatõus

President Karis paistab aga direktori tööga selgelt rahul olevat. Tänavu 29. jaanuaril määras Alar Karis käskkirjaga Krista Zibo uueks põhipalgaks 6010 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2026. Varem oli ta palk 5500 eurot. Ametisse saades 2. septembril 2024 aga 5000 eurot.  

24. novembril 2025 otsustas Alar Karis maksta Zibole preemiat heade teenistusalaste saavutuste eest koguni 10 500 euro euro ulatuses.