Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted tänavu aprillis püsivhindades 3,8 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 14,3 protsenti, kahanes aga energeetikas 14,9 ja töötlevas tööstuses 3,2 protsenti.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul jätkus aprillis sarnaselt märtsile ja veebruarile töötleva tööstuse tootmise vähenemine.

"Peamiseks mõjutajaks oli toiduainete tootmise kaheksaprotsendine kahanemine, mis vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga neljandat kuud järjest. Tõenäoliselt on toidutootmist hakanud survestama Lähis-Ida konflikti mõjud tarneahelatele, samuti jätkub hinnasurve," lisas Kadarik.

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles kommentaariks, et esmased ootused, et Iraani kriis on ajutine, ei ole täna ilmselgelt täitunud.  "Esmane Iraani sõja mõju laine jõudis meile kohale läbi kallinenud kütuse ehk kõikvõimalikud transporditeenused muutusid kalimaks. Alates kaubavedudest ja lõpetades bussi- ja lennureisidega. Tasapisi hakkavad kallinenud tarneahelate ning kütuse hinna mõjud jõudma ka tootmisse," märkis Eamets.

Eamets lisas, et kaks järgmist suuremat mõjukanalit hakkavad Eesti elu mõjutama pigem sügisel, kui algab uus kütteperiood ning päikese- ja tuuleenergia enam ei aita.

"Nafta- ja gaasikriis jõuab siis energiahindadesse. Kolmas kanal on sügisel kallinenud toiduained, sest põllumajandustootmine kallineb läbi kasvanud väetiste hindade. Üks on küll kindel – inflatsiooni numbrid tulevad sellel aastal kõrged, võibolla kõrgemad isegi kui eelmisel aastal," lausus Bigbanki peaökonomist.

Aprillis suurenes tootmine veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Olulisematest tegevusaladest kasvas puidutöötlemine 2,9 protsenti, metalltoodete tootmine 6,5 protsenti ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 9,5 protsenti.

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise kasvu taga oli peamiselt sideseadmete toodangu suurenemine, metalltoodetel metallkonstruktsioonide tootmise kasv. Väikest kasvu jätkas ka elektriseadmete tootmine (0,9 protsenti).

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi tänavu aprillis 66,8 protsenti välisturule, märtsis oli see osakaal veidi suurem.

Võrreldes 2025. aasta aprilliga suurenes töötleva tööstuse toodangu müük jooksevhindades kalendaarselt korrigeeritud andmetel 1,9 protsenti. Toodangu müük siseturule kahanes 0,8, müük ekspordiks aga suurenes 3,6 protsenti.

Energeetika toodang vähenes aprillis püsivhindades 14,9 protsenti, koguseliselt (MWh) kahanes elektri tootmine aastaga 23,9 protsenti, kuid soojuse tootmine suurenes kolme protsenti. "Elektri tootmise kahanemise taga on suuresti impordi kasv," lisas Kadarik.

"Eesti töötleva tööstuse ekspordivõime on jätkuvalt madal," nentis Luminori ökonomist Lenno Uusküla. "Siin mängivad rolli nii Hiina agressiivne ekspordipoliitika, Euroopa Liidu väga nõrk vastus, Venemaa sanktsioonid ja meie endi kõhklev tööstuspoliitika. Võimalusi kasvada töötleval tööstusel on sel aastal seoses majapidamiste suurema tarbimise ning riigi kaitsevaldkonna tellimustega," märkis Uusküla.