Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik kommenteeris, et töötlevas tööstuses vähenes tootmine neljandat kuud järjest.

"Ka mais oli suurim mõjutaja toiduainete tootmine, mis kahanes 3,5 protsenti. Toiduainetööstuse mahud vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga viiendat kuud järjest, kuid mais võrreldes aprilliga kahanemine pidurdus," tõi Kadarik välja.

Mais suurenes tootmine kahel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel. "Kõige suurema töötleva tööstuse haru puidutöötlemise kasv rauges ja jäi võrreldes eelmise aasta maiga samale tasemele," sõnas Kadarik.

Olulisematest tegevusaladest suurenes sarnaselt aprilliga metalltoodete tootmine kuus protsenti ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 7,7 protsenti, samuti elektriseadmete tootmine 13,7 protsenti.

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise kasvu taga oli peamiselt navigatsiooniseadmete toodangu suurenemine, metalltoodetel metallkonstruktsioonide tootmise kasv ning elektriseadmetel juhtmestiku tarvikute tootmise suurenemine.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta mais 65,3 protsenti välisturule, aprillis oli see osakaal veidi suurem.

Võrreldes 2025. aasta maiga suurenes töötleva tööstuse toodangu müük jooksevhindades kalendaarselt korrigeeritud andmetel 2,5 protsenti. Toodangu müük siseturule hakkas kasvama ja suurenes 6,1 protsenti, müük ekspordiks aga 0,4 protsenti.

Energeetika toodang vähenes mais püsivhindades 22,9 protsenti. Koguseliselt (MWh) kahanes elektri tootmine aastaga 15,1 protsenti ja soojuse tootmine 18,8 protsenti. "Elektri tootmine jätkas vähenemist peamiselt impordi kasvu tõttu," sõnas Kadarik.

Mäetööstuse 39,9-protsendise suurenemise taga oli mais nii põlevkivi, turba kui ka liiva ja kruusa kaevandamise kasv. "Turba tootmist mõjutasid positiivselt soosivad ilmastikuolud," selgitas Kadarik.