Jõgeval asuvas maaelu teadmuskeskuse uues hoones hakkavad teadlased aretama heintaime- ja köögiviljasorte, mis peavad vastu kliimamuutustele. Uued kriisikindlamad sordid kindlustavad selle, et kodumaine toit jõuab Eesti inimeste toidulauale ka tulevikus.

"Põhifookus siin majas on köögiviljadel ja heintaimedel. Et köögiviljade puhul paneme rõhku heale maitsele, et oleksid kindlasti haiguskindlad ja Eesti tingimustes sobivad. Sordiaretus on töö, mis ei saa kunagi otsa – nii nagu kliima muutub ja nii nagu rahva soovid ja vajadused muutuvad, nii on ka sordiaretusel vajalik kaasas käia," ütles teadlane Kristiina Laanemets.

Uutes laborites hakatakse taimedele tegema sarnaseid DNA-teste nagu inimestele tuttavad koroonatestid. Kui meditsiinis otsitakse viirust, siis teadlased otsivad taime genoomist üles need piirkonnad, mis tagavad haiguskindluse.

Kui varem suudeti Jõgeval päevas analüüsida paarsada taime, siis tänu uutele seadmetele ja ruumidele on võimalik analüüsida kuni 3000 taime päevas.

"Ikkagi toidujulgeolek – kui meil on kohapeal tootmine, kui meil on kohapeal väärindamine, siis me ei sõltu nendest olukordadest, et piirid on kinni ja midagi väljastpoolt ei saa," lausus maaelu teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja.

Need sordid, mille aretamisega on juba alustatud, jõuavad inimeste toidulauda seitsme-kaheksa aasta jooksul.

"Sordiaretus on üsna pikk protsess, kestab kuskil kümme aastat. Vabalt võib olla nii, et vanas hoones on selle sordiga alustatud, aga siin saab lõpliku viimistluse," ütles Veskioja.

Uued sordid jõuavad kasvatamiseks nii hobiaednike kui ka suurkasvatajateni.