Postimees kirjutas esmaspäeval, et praegu peavad huvide deklaratsiooni esitama riigikogu liikmed, ministrid, poliitilised nõunikud, tippametnikud ja riigiasutuste juhid. Deklaratsioonidest on kõigil võimalik näha, kui palju Eesti elu korraldavad isikud aastas teenivad, milline on nende laenukoormus, millist kinnisvara, sõidukeid, väärtpabereid ja osalusi äriühingutes omatakse.

Sellest kohustusest pääsevad aga riigifirmade, riigitulundusasutuste ja mõne riigiasutuse juhid, kui just vastutav ministeerium seda vajalikuks ei pea. Seega ei näe näiteks RMK, tervisekassa, töötukassa, Eleringi, Eesti Raudtee, Tallinna Lennujaama, Tallinna Sadama ja Rail Baltic Estonia juhtide majandushuve.

Ehk ministeerium otsustab valikuliselt, millisele riigi äriühingule ja tema hallatavate asutuste juhtidele kohustus deklaratsioon esitada langeb.

Rahandusministeerium lausalise deklareerimiskohustuse kehtestamist otstarbekaks ei pidanud. Nende hinnangul kaalub riigi äriühingute juhtide privaatsus üles avaliku huvi. Huvide deklaratsiooni peetakse korruptsiooni tõrjumisel kasutuks meetmeks.

"Kohustusega kaasneb risk peletada nõukogudest eemale tugevaid erasektori eksperte, samas kui halbade kavatsuste avastamisel jääb sellise meetme mõju kahjuks piiratuks," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Solveig Niitra.

Niitra lisas Postimehele, et otsuse mitte panna riigifirmade juhtidele kohustust esitada majandushuvide deklaratsioon tehakse ministri tasandil (praegu on rahandusminister Jürgen Ligi – toim) ehk tehakse poliitiline otsus.