Tallinna rohekoridori putukaväila esimesse juppi jäävad viis pea 67-aastast kõrgepingeliini masti, mis pidi esmalt kujundatama osaks pargist. Läinud detsembris otsustas linn neid siiski mitte kasutada ning lubada omanikul Eleringil mastid demonteerida.

Linnapea Peeter Raudsepp ütles kuu tagasi, et ühe masti konserveerimine säilitamise eesmärgil maksab kuni 60 000 eurot, seega viie masti peale kokku ligi 300 000, lisades, et ei pea seda otstarbekaks.

Eleringi juhatuse liikme Reigo Kebja sõnul maksab aga ühe kõrgepingeliini masti kordategemine 10 000 kuni 15 000 eurot, lisades, et on sama ka linnale öelnud.

"12 000 eurot – võibolla natukene rohkem, natukene vähem ühe masti kohta on kindlasti vajadus, et need mastid oleks ohutumad ja eluiga oleks pikendatud," ütles Kebja. "Loomulikult, kui linnal on ambitsioon nendega veel midagi täiendavalt teha, neid kujundada kuidagi ringi, siis need kulud võivad olla hoopis teistsugused," märkis ta.

Linnapea Peeter Raudsepa sõnul esitati talle renoveerimiskulu vahemikuna.

"Algab kusagil 12 –13 000-st ja võib ulatuda 60 000-ni. Silmas pidades nüüd traditsioone, siis tavaliselt, kui räägitakse prognoositavatest summadest või lubadustest midagi väikse summa eest ära teha, siis need praktika kohaselt kipuvad ikka kallimaks minema. Nii et lähtusime sellest," rääkis Raudsepp.

Reigo Kebja ei osanud linnapea infot kommenteerida, kuid ta rõhutas taas, et Eleringi andmetel jääb ühe vana betoonvundamendiga raudmasti eluea pikendamise kulu 10 000 ja 15 000 euro vahele – viie masti peale kokku 50 000 kuni 75 000.

Kuni kuus korda soodsam mastide korrastamine tähendaks Raudsepa sõnul siiski teatud muude tegevuste ärajätmist.

"Sisuliselt võib see tähendada ka, et tuleb minna panka selleks laenu küsima, intressi maksma – no ei saa pidada mõistlikuks sellist sellist lähenemist," rõhutas Raudsepp. "Aga tõepoolest, need mastid on ju Eleringi omanduses ja kui need ei ole kallid rekonstrueerida, siis Elering võib ju seda teha," nentis Raudsepp.

Kebja sõnul on siiski ettevõtte fookus tagada elektrivarustuskindlus ning õhuliin seda eesmärki ei täida.

Eelmise kümnendi lõpul oli Elering asendamas Põhja-Tallinna varustavat elektri õhuliini maa-aluse kaabliga. Tallinn pöördus siis võrguettevõtte poole sooviga viis masti üle võtta – tekkis idee luua vabanevast liinikordorist midagi tarbelist – sealt ka putukaväil.

Kõrgepingeliini mastide mahavõtmine olnuks lihtsam ja odavam neli aastat tagasi, mil valmis maakaabel ja demonteeriti õhuliin ning nende ümber ei olnud veel linn rajanud taristut ja parki.

Demonteerimise kooskõlastamise menetlus on linnal veel töös. Kui kõik sujub plaanipäraselt, kavatseb Elering suve teises pooles mastid lammutada, ütles Kebja.

"Loomulikult, kui selle aja peale on linn muutnud nende seisukohta ning soovib osa maste siiski üle võtta, siis me oleme valmis seda kokkulepet allkirjastama," lisas ta.

Kebja ei osanud lammutamise maksumust veel täpselt öelda. Ta aga prognoosis, et koos vanametalli utiliseerimisest saadava tuluga tuleb mastide demonteerimine kokku odavam kui nende renoveerimine.