Ministeerium laenuregistrist: andmeid saaks uurida vaid laenutaotluse korral
Kõik eestlaste laenud, liisingud ja võlad - kokku on neid ligi miljon - lähevad kolme aasta pärast ühte andmebaasi. Kui inimene soovib raha laenata, saab pank seda andmebaasi kasutada tema tausta uurimiseks. Rahandusministeerium kinnitab, et neid andmeid saab uurida tõesti vaid laenutaotluse korral, mitte niisama surfates.
Tallinna Kaubamaja omanik TKM Gupp on pankade kõrval üks ettevõtetest, kes klienditele ise järelmaksu pakub. Praegu kontrollib TKM ise inimese laenuvõimekust. Tulevikus saab aga kaubamaja kasutada andmebaasi. Riigikogu võttis vastu seaduse, mille alusel luuakse 2029. aastaks krediidiregister, kus on kõik eestlaste laenukohustused.
"Mingit halduskoormust meie jaoks lisab ja ilmselt kontrollitakse siis neid krediidi otsuseid selle võrra rohkem, aga pigem me näeme rohkem seda kasu, mis sellest tuleb. Seadusemuudatusega me teeme jah, päringuid siis vastavalt kogu selle baasi vastu või selle andmeregistri vastu ja vastupidi, me oleme ise kohustatud siis andma ka seda infot neile," rääkis TKM Grupi partnerprogrammi arendusjuht Rene Paats.
Riigil tuleb leida registripidaja, kes koondab sinna teabe inimeste kõigi finantskohustuste kohta, olgu see laen, liising või võlg.
"Tegelikult see sisaldab inkassode käesolevaid nõudeid. Selles mõttes registris olev info hulk saab olema päris mahukas, me räägime jämedalt miljonist laenulepingust," ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.
Kuid ka kõik krediitkaardid kuuluvad registrisse.
"Kõik sarnased laenutooted, kus on inimesele võimaldatud mingi krediidisumma ette, aga ta ei ole seda kasutusse võtnud... Ka see saab kajastuda selles registris, kuna see on ka potentsiaalne kohustus," lisas Auväärt.
Registri andmeid näeb ainult krediidiandja laenutaotluse esitamise põhjal tehtud päringuga või inimene ise. Seega saab andmete vaatamist ise ka kontrollida.
"Meie eesmärk on sättida need nõuded selliseks, et see privaatsus oleks maksimaalsel määral kaitstud ja teised pangad ega krediidiandjad ei saaks niisama selles registris ringi surfata, ega ka ametiasutused. Väga piiratud, põhjendatud juhtudel võib mõni ametiasutus vaadata inimese finantskohustuste seisu," lausus Auväärt.
Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri (RE) sõnul pole tegemist kõiki finantsandmeid hõlmava avaliku andmebaasiga.
"See ei ole kindlasti superandmebaas. Seal on sees üksnes krediidisummad, kohustused konkreetsetel kuudel, et hinnata esiteks laenukoormust, mis inimesel on ja kui palju ta kulutab igas kuus nende laenude teenindamiseks," rääkis Lauri.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: "Aktuaalne kaamera"











