Ajalehtede ja ajakirjade kojukanne muutub kulupõhiseks

Riigikogus teise lugemise läbinud seaduseelnõuga muutub perioodika kojukanne kulupõhiseks ning Omniva juht peab seda positiivseks, meediaettevõtete liit aga tõdes, et tulevikus peavad üha vähemad tellijad kandma üha suuremaid kulusid.
Neljapäeval läbis riigikogus teise lugemise postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle järgi viiakse aastast 2029 perioodika väljaannete kojukanne universaalse postiteenuse alla ning perioodika kojukanne muutub kulupõhiseks.
Omniva tegevjuht Martti Kuldma ütles ERR-ile, et selgelt sätestatakse ära ka hinnastamise põhimõtted.
"Ehk kui kirjade poolel oli hinnastamine enne postiseaduse muudatust taskukohane, siis edaspidi on ta kulupõhine, et tagada ka teenusepakkujale pikaajaline võime teenust kvaliteetset osutada," rääkis Kuldma.
Ta lisas, et kui mahud vähenevad, võib loomulikult tõusta ka ühikuhind. Perioodika kojukandest ja hinnast rääkides tuleb Kuldma sõnul aru saada, et tegelikult maksavad kliendid ju ajalehtede väljaandjatele, mis tähendab, et hind lõpptarbijale ei ole otseselt seotud kandehinnaga. Viimane on ainult üks väike komponent kogu väljaandmise kulust. Muudatust peab Omniva juht positiivseks.
"Tegelikult see võtab ära fookuse meediamajade ja meie vahelistest läbirääkimistest, hinna kujundamise mehhanism on edaspidi reguleeritud seaduse alusel, mida kontrollib konkurentsiamet," põhjendas Kuldma.
Eesti Meediaettevõtete Liidu juhatuse liige Väino Koorberg näeb muutuse positiivseid tulemeid, kuid tõdeb, et tarvis on ka edaspidiseid lahendusi.
"Tegelikult kojukande hind on igal aastal kerkinud ja me ei ole ka kõikide olemasolevate lepingute juures hinnatõusust pääsenud," tõdes ta. "Ühtpidi saame me aru postiettevõttest ja teistpidi me mõlemad oleme pandud suletud süsteemi, et paberväljaannete tarbijate hulk tõepoolest väheneb, nagu ka väheneb kirjasaatjate hulk, ta väheneb drastilisel määral ja teisipidi kasvavad kulud."
Koorbergi sõnul tähendabki see, et üha vähemad tellijad peavad kandma üha suuremaid kulusid.
"Väheneval turul tähendab see seda, et ühel hetkel muutub see kõik ebamõistlikuks," ütles Koorberg.
Toimetaja: Karin Koppel










