"Vene impeeriumi taastamine edeneb venelastel väga halvasti. Strateegiast huvituva inimesena ütleksin ma, et see ei ole elujõuline strateegia. Kui strateegia ei ole elujõuline, siis tuleb hakata otsima kompromissi või plaani B," rääkis Jensen.

Kindrali hinnangul ei ole Kremlil kerged ajad ning venelased on teadlikud, et nad ei suuda oma peamist strateegiat ellu viia, kuid neil on raske mõista, milline see plaan B välja näeks.

"Seepärast peame püüdma mõjutada venelasi otsustama sellise plaani B kasuks, mida me suudame ette näha, plaani, mis tooks parema, mitte halvema tuleviku," ütles kindral.

"Ma ei kahtle, et meie heidutushoiak on endiselt tõhus. Me suudame takistada neil eelise saavutamist," ütles Jensen.

"Just seda peavadki tagama meie eesliinibrigaadid koos kogu nende käsutuses oleva õhu-, mere- ja kosmosejõuga. Ja see toimib. Seni ei ole keegi allianssi rünnanud. Kuid me peame olema valmis," lisas ta.

Kindral nõustus, et Kremlil ilmselt sellist plaani B praegu ei ole.

"Ma arvan, et üha murettekitavamad ähvardused ja üha jõhkram tegevus Ukrainas on meeleheite märk. Nende strateegia ei toimi ja selget plaani B ei ole," ütles Jensen.

"Ühelt poolt näitab see, et Venemaal on probleem. Ta on oodatust nõrgem. Teisalt on see üsna tundlik aeg, mil Venemaa on nagu haavatud loom, kuid seetõttu seda ohtlikum. Seepärast mõtlevad paljud liitlasriikide juhid praegu sellele, kuidas see kõik lõpeb. Millist plaani B me näha tahaksime? Ja mida me saame teha, et suunata Venemaad sellise plaani poole," rääkis ta.

Kindral möönis, et ebastabiilsus kestab veel aastaid. Seda tõendab ka asjaolu, et Kreml on Venemaa koolide õppekavad täielikult ümber teinud ning teeb propagandat isegi väikestele lastele.

"Kui nendest lastest saavad põhikooliõpilased, hakkab riik neist sõdureid kasvatama. Need ei ole sõjakoolid. Need on tavalised koolid. Neile õpetatakse relvade kasutamist ja sisendatakse, et nende kohus on kaitsta oma kodumaad iga hinna eest. Lapsi valmistatakse ette mingil hetkel mobiliseerimiseks," ütles Jensen.

Tema hinnangul tuleks kulutada siiski vähem aega muretsemisele selle üle, mida vastaspool teeb.

"Me peaksime sellest teadlikud olema, kuid oma energia tuleks kulutada sellele, et olla võimalikult vastupidavad ja hästi ette valmistatud, kaotamata samal ajal silmist, millist tulevikku me üksikisikute ja ühiskonnana soovime," ütles Jensen.

"Ma arvan, et meil on NATO jaoks ühine tulevikuvisioon. Ja selle nimel tasub võidelda. Ma ei pea silmas ainult lahinguväljal. See võitlus algab täna. See on vastupanuvõime. See on meie demokraatiate tervena hoidmine. See on oma kodanike informeerituse ja kaasatuse tagamine," lisas ta.