Tallinnas on kokku 11 haridusobjekti, kus toimuvad sel suvel suuremahulised ehitustööd. Praegu on kahe kooli valmimisgraafikus nihe sees. Nendeks on reaalkool ja Hiiu kool.

"Teatud koolid peavad oma õppetööd korraldama vastavalt sellele, mis valmimisjärgus need on ning kas on võimalik õppetööd nendes ajaloolistes hoonetes alustada või pole," sõnas abilinnapea Andrei Kante.

Praegu on suurim mure reaalkooliga. Kõik ehitustööd, mis toimuvad maa peal, kulgevad plaanipäraselt. Muret tekitab aga juurdeehitus, mis on rajatud sinna, kus varem oli staadion. See toimis ka imbväljakuna.

"Tänane murelaps on see, et reaalkooli keldrisse tuleb vett," nentis abilinnapea Tiit Terik, lisades, et see on ka ehitusgraafiku segamini ajanud.

Teriku sõnul otsitakse murele lahendust ja ehitajad pumpavad kohapeal keldrist vett välja. Nüüd peavad insenerid välja uurima, kas tegemist on projekteerimisveaga. See selgub pärast täiendavaid ekspertiise. 

5. kuni 12. klassi õpilased kolivad Estonia puiesteel asuvasse koolimajja tagasi 1. septembrist, kuid algklassid õpivad esimesel trimestril veel Roosikrantsi tänaval asenduspinnal.

"Kehalise kasvatuse tunnid hakkavad toimuma õues, kuna koolimaja juurdeehitust ei saa veel kasutada, sest suures osas puudub mööbel, kuigi spordisaal on valmis," nentis Kante.

Teriku sõnul on ka Hiiu koolis tulnud tööde käigus üllatusi välja. Need on ehitusgraafiku mõnevõrra pingeliseks teinud. Ta lisas, et tööde käigus on ka väiksemaid varinguid olnud. "Ehitaja on öelnud, et ta saab oma töödega augusti keskpaigaks valmis," nentis Terik. "Siis algab kasutusloa menetlus, katsetustega on juba praegu alustatud," sõnas Kante.

Eeldatavasti saab õppetööd koolis 1. septembril alustada. Kokkuleppel kooliga on aga ka varuplaan, mille järgi jätkub õppetöö veel mõnda aega Vabaduse puiestee asenduspinnal.

Sügisest läheb remonti ka Jakob Westholmi gümnaasiumi koolimaja. See tähendab, et kui reaalkool kolib Harju tänava asenduspinnalt välja, siis sisse kolib Jakob Westholmi gümnaasium.

Kante kummutas arvamuse, nagu oleks ehitustööde tõttu õppekohti koolides vähemaks jäänud.

"Õppekohti meil on praktiliselt kõigis koolides, välja arvatud kesklinna koolides, kus õpilaste arv ei võimalda uusi õppekohti tekitada," nentis Kante.

Reaalkooli projekti autori, arhitektuuribüroo Molumba sõnul tuleb esmalt välja selgitada, kas probleem on projekteerimises, lähteülesandes või hoopis vana hoone varasemates puudustes. Peahoonesse pääses vett ka enne juurdeehituse rajamist ning selle ümber soovitati korduvalt rajada drenaažisüsteem.

"See töövõtumaa, et mida me üldse tohime teha, oli küllaltki hägune, aga sellest on räägitud nii projekteerimise ajal kui ehituse ajal, et see drenaaž oleks lollikindel variant, mis täiendavalt ühe meetmena tagaks selle, et vana maja keldrisse vesi sisse ei tuleks. See on suhteliselt tavaline. Paekivi vundamentidel sisuliselt on need niisugused paksud poorsed müürid, et sealt kipub ikkagi vesi sisse imbitsema. Linnavaraamet nägi selles aga liiga suurt kulu ja tol hetkel sellest loobuti," rääkis arhitektuuribüroo Molumba arhitekt Johan Tali.

Linnale on kogu projekti maksumus praeguseks kasvanud umbes kolmandiku võrra enam kui 30 miljoni euroni, peamiselt just vana koolihoone juures tekkinud lisatööde tõttu.

Linn panustab projektidesse pea sada miljonit eurot. Tallinnas on 60 üldhariduskooli, üks rakenduslik kolledž ja 115 lasteaeda. Kõigis on teadmistepäev 1. septembril.