Hormuzi väin, mida läbis kuni Lähis-Ida konflikti puhkemiseni viiendik maailma naftast ja gaasist, on olnud üle kolme kuu suletud ning seetõttu on ülemaailmsest pakkumisest kadunud miljoneid barreleid naftat ja gaasi.

Varude keskuse ülesanne on tagada, et riigil oleks piisavalt strateegilisi varusid, mis kütuse puhul tähendab, et jätkuma peab nii bensiini, diislit, maagaasi kui ka lennukikütust. 

Märtsis otsustas Eesti valitsus osa riigi strateegilisest vedelkütusevarust kasutusele võtta, et anda oma panus Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) ühisaktsiooni üleilmse kütuseturu stabiliseerimisse ning ennetada Lähis-Ida konfliktist tingitud võimalikke tarnehäireid.

"Eesti proportsionaalne osalus solidaarsusmeetmena vabastatava kütusevaru kogumahust moodustab kuni 33 000 tonni vedelkütusevaru ehk umbes 12 protsenti riiklikest varudest, mis vastab ligikaudu 11 päeva mootorikütuste keskmisele siseriiklikule tarbimisele," ütles varude keskuse kommunikatsiooni- ja partnersuhete juht Martin Jaško.

Ühisaktsiooni osana on Eesti seni turule vabastanud kokku 25 000 tonni kütuseid ehk üheksa protsenti oma vedelkütusevarust.

"Varudest on osaliselt kasutusele võetud nii bensiini kui lennukikütust erinevates mahtudes," lisas Jaško.

Harilikult hoiab varude keskus Eesti jaoks 90 päevaks vaja minevat kütusekogust. Viimase kriisi tõttu ära kulutatud osa kütusevarust ei hakata aga kohe taastama. Jaško selgitas, et seda hakatakse tegema siis, kui turud on stabiliseerunud.

USA ja Iraan on sõlminud esialgse kokkuleppe sõja lõpetamiseks ja plaanivad reedel Šveitsis ühiste kavatsuste memorandumi allkirjastada.

Kui konflikt lõpeb, peaks see kütuseturgu küll stabiliseerima, kuid turu taastumine võtab aega, sest kahjustatud energiataristu vajab parandamist ning kui tavapärased naftavood Pärsia lahest taastuvad, hakkavad kõik riigid oma ära kulutatud reserve taastama.