"Leping Iraani Islamivabariigiga on nüüd sõlmitud," kirjutas USA president Donald Trump pühapäeval kella 17.30 paiku Washingtoni aja järgi sotsiaalmeedias. Ta avaldas teate veidi pärast seda, kui vahendajariigi Pakistani peaminister Shehbaz Sharif kuulutas kohaliku aja järgi esmaspäeva varahommikul välja leppe saavutamise.

Ühiste kavatsuste protokoll allkirjastatakse ametlikult reedel Šveitsis.

Täpsed tingimused pole esialgu teada. Sharif kirjutas sotsiaalmeedias, et lepe näeb ette sõjalise tegevuse kohest ja lõplikku peatamist kõigil rinnetel, sealhulgas Liibanonis.

Liibanon on kujunenud läbirääkimistel komistuskiviks, kuna Iisrael ja Hezbollah on viimastel nädalatel eiranud Trumpi ja teiste üleskutseid vastastikused rünnakud lõpetada.

Iraani kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu sekretariaadi avalduses seisis, et sõda ja sõjaline tegevus kõigil rinnetel, sealhulgas Liibanonis, lõppevad täielikult esmaspäeva õhtul.

Väina avamine

Trumpi sõnul avatakse reedel Hormuzi väin, mille Iraan on kuudeks sulgenud. Samuti andis ta korralduse lõpetada USA blokaad Iraani sadamatele.

"Maailma laevad, käivitage mootorid. Las nafta voolab!" kirjutas Trump.

Uudise peale hakkas nafta hind langema. Brenti toornafta futuuride väärtus vähenes esmaspäeva hommikul neli protsenti, USA West Texas Intermediate (WTI) langes aga üle 4,6 protsendi. Aasia aktsiaturud tegid hüppe.

Bideni valitsuse endine välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller märkis, et Trump tegi Iraanile olulisi järeleandmisi, et taastada enne sõja puhkemist valitsenud olukord.

"Pole mingit tagatist, et tuumaprogrammi küsimus kunagi lahendatakse, kuid Iraan näitas maailmale, et suudab võtta maailmamajanduse pantvangi ja saada USA-lt selle eest vastutasu," lausus Miller.

Iraani asevälisminister Kazem Gharibabadi sõnul peetakse 60-päevase relvarahu ajal läbirääkimisi laiaulatuslikuma lepingu üle, mis hõlmab ka sanktsioonide leevendamist.

Allikad on Reutersile varem kinnitanud, et nendel hilisematel kõnelustel arutatakse ka teist keerulist teemat – Iraani tuumaprogrammi saatust.

Alates 28. veebruarist, mil USA ja Iisraeli väed Iraani esimest korda ründasid, on hukkunud tuhandeid inimesi, peamiselt Iraanis ja Liibanonis. Iraan on andnud lööke Iisraelile ja USA baase majutavatele Pärsia lahe riikidele ning blokeerinud Hormuzi väina, kergitades seeläbi ülemaailmseid energiahindu. USA väed blokeerisid vastusammuna Iraani sadamad.

Iisraeli poliitikud on leppe suhtes kriitilised

Iisraeli paremäärmuslasest rahvusliku julgeoleku minister Itamar Ben Gvir mõistis esmaspäeval hukka USA ja Iraani vahelise kokkuleppe, mille eesmärk on lõpetada sõda Lähis-Idas, sealhulgas Liibanonis, rõhutades, et see ei ole tema riigile siduv.

"Trumpi lepe ei ole meile siduv. Iisrael ei allu Ameerika Ühendriikidele. Oleme iseseisev ja suveräänne riik," sõnas Ben Gvir sotsiaalmeedias.

Ei tohi taganeda üheltki [Liibanoni] alalt, mille meie võitlejad on hõivanud."

Tegemist oli esimese Iisraeli ametniku reaktsiooniga kokkuleppele.

"Me ei tohi leppida millegi vähemaga kui Hezbollah' laialisaatmine," ütles ta Iraani toetusega Liibanoni šiiitliku äärmusliikumise kohta. "Me ei ole selle kokkuleppe osapooled, mis meie julgeolekut ei taga. Me ei tohi taganeda üheltki tollilt territooriumilt, mille meie sõdurid on vallutanud ja terroristlikust taristust puhastanud."

Kaitseminister Israel Katzi sõnul ei tõmbu Iisrael Lõuna-Liibanonist tagasi vaatamata USA ja Iraani vahelisele relvarahule, mis peaks eelduste kohaselt tegema lõpu ka lahingutele Hezbollah' vastu.

"Meie ja peaminister Benjamin Netanyahu juhitud selge poliitika näeb ette, et Iisraeli kaitsevägi (IDF) jääb tähtajatult Liibanoni, Süüria ja Gaza turvatsoonidesse. Seda selleks, et kaitsta sealtkaudu piiri ja Iisraeli kogukondi džihaadirühmituste eest," märkis Katz oma avalduses.

Ministri sõnul "puhastatakse turvatsoonid kohalikest elanikest ning kogu maa-alune ja maapealne terroritaristu hävitatakse. See hõlmab ka piiriäärsete külade maju, mida kasutati terrorirühmituste tugipunktidena".

Katzi hinnangul on turvatsoonide hoidmine üks Iisraeli kaitseväe suurimaid saavutusi käimasolevas sõjas. Seetõttu ollakse vägede Liibanonist väljatoomise vastu, "vaatamata kogu praegusele ja tulevasele survele."

"Peaminister Netanyahu tegi need seisukohad selgeks nii USA presidendile Trumpile kui ka teistele kõrgetele Ameerika Ühendriikide ametnikele. Samuti selgitasin seda isiklikult eile USA sõjaministrile Pete Hegsethile," sõnas Katz. Ta lisas, et ka IDF pooldab Liibanoni turvatsooni säilitamist.

"Me ei tee Iisraeli julgeolekuhuvide ja oma kodanike kaitsmise arvelt mingeid järeleandmisi ega tagane turvatsoonidest," kinnitas minister.

Lisaks hoiatas Katz, et kui Iraan peaks Liibanoni sündmuste tõttu Iisraeli ründama, annab Iisrael vastulöögi.

"Oleme pühendunud üksnes oma kodanikele ja Iisraeli riigi julgeolekule," lisas ta.

Yashari erakonna esimees Gadi Eisenkot ja rahandusminister Bezalel Smotrich ühinesid nii koalitsiooni kui ka opositsiooni ridades üha laieneva kriitikaga USA-Iraani kokkuleppe aadressil.

Eelseisvatel valimistel peaminister Benjamin Netanyahu üheks peamiseks mantlipärijaks peetav Eisenkot kritiseeris teravalt "läbikukkunud valitsuse armetut tulemust". 

Poliitik nentis, et Netanyahu "tühjade täieliku võidu lubaduste" ja kavandatava kokkuleppe vahel haigutab "tohutu lõhe".

Ühtlasi heitis Eisenkot Netanyahule ette suutmatust astuda otse avalikkuse ette. Ta tõdes, et iisraellased kuulevad oma julgeolekut mõjutavast olulisest kokkuleppest taas kord välisriikide juhtidelt, mitte aga omaenda valitsuselt.

Samamoodi mõistis leppe hukka ka Smotrich, nimetades seda "halvaks nii Iisraelile kui ka kogu vabale maailmale. Punkt."

Tema sõnul peab Iisrael jätkama jõupingutusi Iraani režiimi kukutamiseks ning tagama, et Teheran ei saaks kunagi tuumarelva. 

Samas astus minister valitsuse kaitseks välja, teatades, et ükski Netanyahu kohale pürgija ei suudaks "taluda isegi kümmet protsenti sellest survest, mida praegu avaldatakse Iisraeli valitsusele ja eriti selle juhile."

Iraani sõda tekitab ka pingeid USA sisepoliitikas

Iraani sõda on muutunud Trumpile ja kongressi vabariiklastele siseriiklikuks poliitiliseks taagaks. Arvamusküsitlused näitavad, et ameeriklased on novembrikuiste vahevalimiste eel kütusehindade tõusu tõttu äärmiselt rahulolematud. Samas avaldavad Trumpile survet ka erakonnakaaslased, kes nõuavad Iraani tuumaprogrammi täielikku lõpetamist. 

Iraani suhtes karmi liini pooldav vabariiklasest senaator Lindsey Graham kiitis kokkulepet, kuid lubas eelseisvaid tuumaprogrammi kõnelusi pingsalt jälgida.

"Meie seaduste kohaselt saadetakse iga Iraaniga sõlmitud tuumaleping kongressile läbivaatamiseks ja hääletamiseks," sõnas ta. "Õnnitlused kõigile selle tähiseni jõudmise puhul."

Oma esimesel ametiajal viis Trump USA välja demokraadist presidendi Barack Obama sõlmitud 2015. aasta mitmepoolsest Iraani tuumaleppest. Leppe kohaselt leevendati Iraani-vastaseid sanktsioone vastutasuks tuumaprogrammi piiramisele ja rahvusvaheliste inspektsioonide lubamisele. 

Vastusena leppe tühistamisele kiirendas Iraan uraani rikastamist, tootes üle 400 kilogrammi tuumarelva loomiseks vajaliku puhtusastmega materjali. Tõenäoliselt kujuneb selle uraanivaru saatus eelseisvatel kõnelustel üheks peamiseks vaidlusküsimuseks.

Trump: Netanyahu on väga keeruline mees

Kokkulepe sõlmiti hoolimata Iisraeli pühapäevasest rünnakust Liibanonile, mida kritiseerisid nii Iraan kui ka Trump.

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja Trump on jäänud eriarvamusele USA nõudmises, et Iisrael peaks piirama sõjategevust Liibanonis, mis võimaldaks Ühendriikidel Iraaniga kokkuleppele jõuda.

Iisrael on kinnitanud, et säilitab Liibanonis tegutsemisvabaduse. Iraan on aga seadnud täieliku relvarahu seal üheks oma peamiseks nõudmiseks.

Iisraeli kanali N12 teatel, mis viitas kõrgele ametnikule, andis Trump pühapäevases telefonikõnes Netanyahule ülevaate rahuleppe saavutamise edusammudest.

Intervjuus väljaandele New York Times nimetas Trump Netanyahut "väga keeruliseks meheks" ja leidis, et Iisraeli peaminister peaks teda tänama Iisraeli päästmise eest tuumarelvastatud Iraani ohust.

Konflikti murelikult jälginud riigijuhid väljaspool Lähis-Ida tervitasid teadet kokkuleppest.

Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia teatasid ühisavalduses valmisolekust tühistada Iraani-vastased sanktsioonid, kui viimane astub tuumaprogrammi piiramiseks selgeid ja kontrollitavaid samme.

"On selge, et nüüd tuleb taastada vaba ja takistusteta laevaliiklus Hormuzi väinas," lausus Suurbritannia peaminister Keir Starmer. "Iraan ei tohi kunagi tuumarelva saada."

Enne kokkuleppe väljakuulutamist ütles üks Iraani kõrge ametnik Reutersile, et kava kohaselt nõustub USA vabastama 25 miljardi dollari ulatuses Iraani külmutatud varasid.

Samuti enne teate avaldamist rääkinud USA ametniku sõnul viib kokkulepe lõpuks Iraani tuumaprogrammi likvideerimiseni, kusjuures riigi kõrgrikastatud uraani varud hävitatakse või viiakse riigist välja.

Ühe Iraani kõrge ametniku väitel võimaldab lepingukavand Iraanil – kes eitab tuumarelva loomise püüdlusi – lahjendada rikastatud uraani riigisiseselt.