Ehkki kunagi ennustas Trump, et sõda saab läbi nelja nädalaga, ei ole Iraan valusatest õhurünnakutest hoolimata alla andnud, laevaliiklus Hormuzi väinas on endiselt tõsiselt häiritud ning konflikti lõpetamiseks puudub selge tee, märkis Reuters.

Nüüd näib USA tunnistavat, et edasised sõjalised rünnakud ei sunni Iraani järeleandmistele, ning pöördub tagasi majandusliku surve kampaania juurde lootuses Iraani valitsust veelgi nõrgestada. Välisminister Marco Rubio on liitlastele öelnud, et USA ei alusta esialgu tõenäoliselt uusi rünnakuid.

Mis edasi saab, pole selge, kuid paljud sõja tõenäoliselt pikaajalised tagajärjed – USA-le, Iraanile ja maailmamajandusele – on juba nähtavad.

Reuters tõi välja enda hinnangul Iraani sõja kuus peamist mõju:

1. Sõda kahjustab poliitiliselt nii Trumpi kui vabariiklasi laiemalt

Sõda oli algusest peale ebapopulaarne ja on muutunud veelgi ebapopulaarsemaks. Reutersi/Ipsose küsitluse järgi on Trumpi toetus langenud konflikti algusest saadik 40 protsendilt 33 protsendile, kuna bensiinihinna tõus on õõnestanud tema 2024. aasta valimislubadust vähendada ameeriklaste elamiskulusid.

Sõdade lõpetamise lubadusega valimiskampaaniat teinud Trump on väitnud, et Iraani raketiprogrammi ülesehitamine ja tuumaambitsioonid nõudsid sekkumist, kuid enamikku valijaid pole ta veenda suutnud. Küsitluse järgi toetab konflikti vaid 31 protsenti ameeriklastest. See on madalam näitaja kui teiste hiljutiste USA konfliktide puhul samas etapis, sealhulgas Afganistani sõja ajal, mida Gallupi küsitlustes toetas aastaid üle 50 protsendi ameeriklastest.

Valijate pahameel kõrgete hindade pärast kujutab probleemi Trumpi Vabariiklikule parteile enne novembris toimuvaid vahevalimisi, kus partei peab kaitsma nappi enamust Kongressi mõlemas kojas.

Konflikt on süvendanud ka lõhet isolatsionistlikumate vabariiklaste vahel, kes soovivad sõjale kiiret lõppu, ja nende vabariiklastest seadusandjate vahel, kelle arvates peaks Trump jätkama Teheranile sõjalise surve avaldamist.

2. Sõda on raputanud maailmamajandust – kuid vähem, kui kardeti

USA ja Iisraeli rünnakud tekitasid kohe ärevust, sest läbi Hormuzi väina – mis on Iraani ja Omaani vahel kõige kitsamas kohas umbes 21 miili ehk 34 kilomeetrit lai – käib ligikaudu viiendik maailma energiavarude transpordist. Häired kergitasid järsult naftahindu ja tekitasid kartusi üleilmse majanduslanguse ees.

Kahju on olnud märkimisväärne, kuid väiksem, kui paljud majandusteadlased algselt kartsid. Rahvusvaheline Valuutafond on pärast sõja algust kärpinud maailmamajanduse kasvuprognoosi kahel korral ning ootab nüüd, et maailmamajandus kasvab tänavu 3,0 protsenti, võrreldes jaanuaris prognoositud 3,3 protsendiga.

Siiski on maailmamajandus osutunud vastupidavamaks kui 1970. aastate naftakriiside ajal. Suured majandused sõltuvad energiast vähem kui toona ning tugevad kulutused ja investeeringud – sealhulgas jätkuv tehisintellekti buum – on aidanud lööki pehmendada.

3. Iraan on haavatud, kuid mitte alistatud

Iraani sõjavägi ja majandus on saanud rängalt kannatada, kuid Teheran suudab endiselt vasturünnakuid korraldada ja hoida Hormuzi väina suletuna.

Mais ütles USA Lähis-Ida vägede ülem admiral Brad Cooper Kongressile, et Ühendriikide väed on hävitanud 161 Iraani mereväe alust ja muutnud kasutuskõlbmatuks 82 protsenti Iraani õhutõrjesüsteemidest. Tema sõnul ei teinud Iraani õhuvägi, mis varem sooritas kuni 100 väljalendu päevas, sel ajal enam lende.

Sellest hoolimata on Iraanil alles droonid ja raketid ning ta on suutnud edukalt rünnata laevaliiklust ja USA sõjaväerajatisi kogu regioonis.

Reuters teatas märtsis, et USA oli kindlalt tuvastanud, et on hävitanud vaid umbes kolmandiku Iraani raketivarust. Veel umbes kolmandiku rakettide seisukord oli ebaselge, kuid allikate sõnul kahjustasid, hävitasid või matsid pommirünnakud tõenäoliselt osa neist maa-alustes tunnelites ja punkrites, kust neit hoitakse.

Sõda on tapnud tuhandeid inimesi ning süvendanud Iraani majanduskriisi, suurendades inflatsiooni ja häirides kaubandust. Iraani statistikaameti andmetel ulatus toiduainete inflatsioon juulis aastases võrdluses 128 protsendini.

Samas on sõda surunud Iraani sisepoliitilised lõhed tagaplaanile ja toonud kaasa veelgi karmima teisitimõtlemise mahasurumise.

4. Lähis-Ida destabiliseerimine paljastas USA sealsete liitlaste haavatavuse

USA ja Iisraeli sõja eesmärk oli kõrvaldada Iraan kui oht Lähis-Idale, kuid analüütikute sõnul on selle tulemus vastupidine: Teheran on saanud enesekindlust juurde ja piirkond on muutunud vähem turvaliseks.

Iraani raketi- ja droonirünnakud USA liitlastest Pärsia lahe araabia riikide vastu tabasid USA sõjalisi ja diplomaatilisi rajatisi ning häirisid lennuliiklust.

Iraani rünnakud kaubalaevade vastu koos tema toetatud Jeemeni huthi mässuliste korraldatud blokaadiga Saudi Araabiaga seotud laevaliiklusele Punases meres on tõstnud kogu piirkonnas kindlustus- ja transpordikulusid. Mõju ulatub üksikutest laevarünnakutest palju kaugemale, häirides tarneahelaid ja suurendades Pärsia lahe majanduste ebakindlust.

5. Iraani võime tuumarelv valmistada venib pikemaks

USA ja Iisraeli rünnakud varasema, 2025. aasta juunis toimunud rünnaku ajal Iraanile ning praeguse sõja algfaasis kahjustasid tõsiselt kolme Iraani teadaolevat uraani rikastamise tehast ja rajatist, mida kahtlustati seotuses relvaprogrammiga. Iisraeli rünnakutes hukkus ka Iraani juhtivaid tuumateadlasi.

USA luure hinnangute kohaselt oli Iraani hinnanguline tuumarelva valmistamiseks vajalik nn läbimurdeaeg – aeg, mis kulub pommi jaoks piisava lõhustuva materjali tootmiseks – mullu mais kuni üks aasta. Enne sõda hinnati selleks kuni kuus kuud.

Iraani tuumarelva omandamise takistamine on Trumpi sõnul sõja peamine eesmärk.

Programmi tegelik seis on aga teadmata, sest ÜRO inspektorid ei ole saanud Iraani tuumarajatistele naasta. Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur ei ole suutnud alates 2025. aasta rünnakutest kontrollida ligikaudu 440 kilogrammi 60 protsendini rikastatud uraani asukohta. Seda varu oleks võimalik salajases rajatises täiendavalt rikastada relvakõlblikule tasemele.

Iraan on pikka aega eitanud, et soovib tuumapommi valmistada.

6. USA sõjaline valmisolek on vähenenud

Alates sõja algusest on hukkunud 18 USA sõjaväelast ja üle 750 saanud haavata.

USA sõjavägi on kaotanud droone ja lennukeid nii Iraani vasturünnakute kui ka õnnetuste tõttu. Kongressi uurimisteenistuse mais avaldatud raporti kohaselt on konfliktis kaotatud 42 USA sõjalennukit.

Suur probleem on laskemoonavarud. Reuters teatas, et USA sõjavägi on kasutanud praktiliselt kogu oma ülemaailmse varu teatud tüüpi täppisrakettidest. Mõttekojas Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS) hinnangu kohaselt oli USA juuliks ära kasutanud umbes 65 protsenti oma Patrioti õhutõrjerakettidest ning vähendanud THAAD-i rakettide varu vähemalt 38 protsendi võrra.

Washington on suunanud Lähis-Itta Euroopast ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnast hävituslennukeid, sõjalaevu ja muud sõjalist vara, pikendades nende lähetusi ning tekitades küsimusi USA valmisoleku kohta teistes piirkondades.

Lennukikandja USS Gerald R. Ford viibis välismissioonil enam kui aasta – see oli selle pikim lähetus pärast Vietnami sõda. Samal ajal väljendasid seadusandjad muret lennukikandja USS Abraham Lincoln tingimuste pärast, kui see oli olnud merel järjest 200 päeva. Eelmisel nädalal asendati see teise lennukikandjaga, mis oli seni viibinud Vaiksel ookeanil, tuues esile, kuidas sõda paneb USA sõjalised ressursid surve alla.