Mereväe uute laevade potentsiaalsed ehitajad esitasid esimesed pakkumused
Eesti mereväe uute laevade ehitamiseks on neli väljavalitud ettevõtet esitanud kaitseinvesteeringute keskusele (RKIK) esimesed pakkumused. Läbirääkimised pakkujatega peavad viima tulemuseni aasta lõpuks. Praegu on mereväe kolmest miinijahtijast kaks remondis pärast talvel saadud kahjustusi. Ka üks kolmest patrull-laevast asub dokis.
Mereväge kiusab kotermann. Pärnu dokis seisab patrull-laev Raju, mille sõukruvid said viga plaanipärase remondi jaoks veest välja tõstmisel. Miinisadamas ootavad miinijahtijad Admiral Cowan ja Sakala. Cowan sai talvel jääkahjustusi ja peab minema dokki. Sakalal toimus põleng või vähemalt täitus ruum suitsuga, mille tagajärjel elektrisüsteem sai kustutamisel veekahjustusi. Kaitseministeerium ütleb, et mereväel on reageerimisvõime siiski olemas.
"Kuna meil on veel laevu, siis meie reageerimisvõime on säilinud – olgugi see, et meil praegu kaks laeva on rivist väljas. Aga meil on tagasi Ugandi missioonilt. Ja samamoodi on kindral Kurvits ja teised laevad," lausus kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju.
Ugandi oli kolm kuud missioonil NATO alalises miinitõrjegrupis just kannatada saanud Admiral Cowani asemel. Ugandi ja Wambola said veebruaris Saksamaale õppusele seilates Eesti jääst läbi, Admiral Cowanil nii hästi ei läinud.
Kuidas on uute laevadega? Lõuna-Korea Hanwha, Hyundai, Rootsi Saab ja Eesti Baltic Workboats on tänaseks vastanud pakkumuskutsetele.
"Me küsisime indikatsiooni hinna ja tarneaegade osas. Peale seda me vaatame üle, mille peale need hinnad pakuti, vestleme pakkujatega, teeme omad järeldused, võib-olla vaatame üle tehnilised, funktsionaalsed nõuded ja siis hakkame ettevõtetega edasi rääkima teises astmes," ütles RKIK-i mereväe kategooriajuht Marek Mardo.
Nelja aasta jooksul on Eestil plaanis mereväele hankida neli uut laeva – kaks ranniku lähedal ja kaks suuremat avamerel opereerimiseks. Kaitseminister Hanno Pevkur on öelnud, et laevad tuleks ehitada koostöös välispartneritega, kuid Eestis.
"See nõue on olemas, see on kuni 30 protsenti täna. Ja sellega me hakkame teises astmes tegelema täpsemalt. Jah, (see puudutab) nii suuri kui ka väikseid laevu," ütles Mardo.
Toimetaja: Marko Tooming











