Uuringu sihtmärgiks olnud Toolse maardla Aru-Lõuna uuringualal on fosforiidivaru hinnanguliselt 42,4 miljonit tonni. Uuring võttis arvesse, et kuna seal on juba aastaid tegutsenud lubjakivikarjäär, siis mis saaks, kui juba olemasolevale tööstusele lisanduks uus tegevus.

"Uuringu tulemused näitasid tegelikult ju laias plaanis kahte asja. Esiteks, mis meil siin maapõues on, et fosforiiti on ja on ka haruldasi muldmetalle. Aga nad näitasid ka seda, et olemasolevate tehnoloogiatega nende maavarade kaevandamine ei ole majanduslikult tasuv. Ja ma arvan, et selles mõttes on selgus majas," ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

"Aru-Lõuna uuringualal tehtud uuringu peamine järeldus on see, et Eesti fosforiiti on võimalik kaasaegsete tööstuslike tehnoloogiatega kaevandada ja väärindada. Selle tulemuseks on kvaliteetsed tooted. Aga praegustes turutingimustes ei ole see tegevus majanduslikult tasuv," sõnas Eesti geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik.

"Analüüs näitas, et kaheksaprotsendilise diskontomäära juures muutuks projekti tasuvus positiivseks alles juhul, kui fosforhappe müügihind tõuseks ligikaudu 1570 euroni tonni kohta. Samas on viimase viie aasta keskmine turuhind olnud ligikaudu 900-1100 eurot tonni kohta," lisas Eesti geoloogiateenistuse fosforiidiuuringute projektijuhi Jaanus Purga.

"Arusaadavalt mõjutab projekti tasuvust väga tugevalt fosforiidi kvaliteet – positiivne tasuvus eeldaks vähemalt 14 protsenti P₂O₅ sisaldusega fosforiiti, samas kui Aru-Lõuna uuringuala keskmine sisaldus on ligikaudu 9,74 protsenti," ütles Purga.

Uuring andis üllatava tulemuse

Tiit Kaasiku sõnul oli ootuspärane see, et fosforiidi kaevandamine ja väärindamine on Aru-Lõunas tehnoloogiliselt teostatav, kuid üllatus oli see, kui negatiivne see majanduslikult on.

"Me ju teadsime, mis on erinevate fosforiidist tehtavate toodete turuhind. Me teadsime, kui palju meil seda fosforiiti on. Aga kui võtame arvesse kõik erinevad kulud, mis selle fosforiidi maa seest kätte saamiseks tuleb teha, ja kulud, mida leevendusmeetmete rakendamiseks ja fosforiidi töötlemiseks tuleb teha – neid näitajaid meil tegelikult olemas ei olnud. Üllatuskoht oligi tegelikult see, et kui need kõik kokku lüüa, kui suureks need kujunevad, eriti võrdluses praeguse turuhinnaga," rääkis Kaasik.

Jaanus Purga sõnul näitas uuring, et ilma toetuseta poleks projekt praegustes oludes teostatav. Uuringu põhjal annaks fosforiiditööstus üle 500 otsese töökoha, kuid riik peaks toetama projekti tasuvaks muutmiseks umbes 120 miljoni euroga aastas.

Üle viie miljoni euro maksma läinud uuringu käigus vaadati ka võimalikke muutusi põhjaveetasemetes Aru-Lõuna uuringualal kaevandamistegevuse tõttu toimuva põhjavee väljapumpamise korral. Uuringu põhjal leiti, et võimalik kaevandamistegevus ei mõju Pandivere kõrgustikul paiknevate allikate ja jõgede vooluhulkadele ega vee kvaliteedile.

Samas selgus, et võimalik karjääriviisiline kaevandamine mõjuks kaevanduse lähiümbruses Lasnamäe-Kunda ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihile ning põhjavee survetase alaneks.

Uuringu mõte jäi arusaamatuks

Kohaliku elaniku, pikaaegse omavalitsusjuhi Peep Vassiljevi sõnul jäi talle uuringu vajadus arusaamatuks. Nimelt jõuti täna Sõmerul tutvustatud Toolse maardla fosforiidiuuringutega sarnasele tulemusele juba kolmkümmend aastat tagasi.

"On see juba ju välja öeldud ka 1995. aastal Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituudi tehtud uuringus, mida juhtis Alo Adamson, et meie fosforiit ei ole konkurentsivõimeline ja tema kaevandamine ei ole majanduslikult otstarbekas," ütles Vassiljev.

"Kõige olulisem nüanss selle juures on see, et need varasemad uuringud, mis on tehtud Eesti Vabariigi ajal, on eelkõige olnud teoreetilised, ei ole tehtud katseid, ei ole tehtud täiendavaid proovimisi. See uuring tegelikult oli märksa detailsem ja selle tulemus on märksa suurema usaldusväärsusega.

Teine nüanss on muidugi see, et varasemate uuringute puhul oli põhirõhk sellel, et toota fosforiidist kontsentraati, aga meie eesmärk oli ikkagi toota tooteid ehk jõuda väärtusahelas kaugemale," rääkis Kaasik.

Uuringuks toodi 2024. aasta lõpus maa seest välja 28,6 tonni fosforiiti. Sellest 11 tonni kasutati uuringuks. Pärast fosforiidi kättesaamist loodeti, et uuringu tulemused selguvad aasta jooksul ehk 2025. aasta lõpuks. Ootamatult selgus, et uuringutegijate leidmine osutus oodatust keerulisemaks. Seetõttu venis uuring poole aasta võrra.

Tiit Kaasiku sõnul uuringutega võimaliku kaevandamise avamiseks aktiivselt enam edasi liikuma ei hakata.

Eestis on maardlaid, kus fosforiit on kvaliteetsem kui lubjakivikarjääris asunud Aru-Lõuna uuringualal. Neid maardlaid on aga uurida keerulisem, sest need paiknevad asustatud kohtades. Nii pole riigil plaanis fosforiidiuuringuid Eestis jätkata.

"Uurida on alati mõtet, aga meil peab olema ka selge teadmine või raam, mida me soovime uurida. Seda otsust praegu tehtud ei ole," rääkis energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

 "Taustal võivad jätkuda erinevad teadusuuringud, mis toetaks tulevikus sellele asjale uuesti hinnangu andmist," ütles Kaasik.

Toolse maardla Aru-Lõuna uuringualal tehtud fosforiidiuuringu tulemusi tutvustatakse teisipäeval Lääne-Virumaal Sõmerul toimuval fosforiidipäeval. Sel teemal arutatakse ka augustikuu alguses Paides toimuval arvamusfestivalil.

Uuringu kokkuvõte
Uuringu koondaruanne
Uuringu täismahus aruanne