"Kristen Michalile olid suuremad ootused. Ta on inimesena hea inimene. Meil on koalitsioonivalitsus, kus peaministri roll ei ole mitte juht, vaid juhataja. Ja see vormib väga palju meie demokraatlikku otsustamist," ütles Kiili ERR-ile.

Ta selgitas, et arvestades meie vaenulikku naabrit ja üldist julgeolekuolukorda, mis jääb selliseks veel pikemalt, on vaja valitsuse etteotsa juhti ja tugevat isiksust.

"Väga selge maailmavaatega ning selge otsustusõiguse ja -võimuga. Selle võimaluse me ju talle (Michalile - toim) ka andsime tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega, sest seal on kirjas, et valitsuse juht pole juhataja, vaid juht," rääkis Kiili. Ta lisas, et peaministril peab olema ka selge tulevikuvisioon.

"Võibolla tal see on, aga mina ei ole seda ära tundnud." Kiili kritiseeris ka, et erinevate otsuste pikemaajalised mõjud on jäänud tihtipeale sügavalt läbi analüüsimata. "Sellist süvaanalüütilist mõtlemist on olnud suhteliselt vähe."

Presidendivalimiste asemel tippametniku konkurss

Kiili avas ka oma vaateid presidendivalimiste kohta ja kuidas ta plaanib seal otsustada. Reformierakond on teadupärast lubanud toetada presidendivalimistel Ülle Madiset, kui ta peaks nõustuma kandideerima. 

"Meil ei ole presidendivalimisi, meil on tippametniku konkurss. Valimised eeldavad, et meil on vähemalt kaks kandidaati ja käib debatt, aga seda praegu pole," ütles Kiili.

Kiili selgitas, et peab Ülle Madisest kui inimesest ja õigusvaldkonna asjatundjast väga palju, aga see ei tähenda, et talle oma hääle vaid sellepärast annaks. Kiili põhjendas, et ei tea Madise seisukohti riigikaitse kõrgema juhina ega ka välispoliitikas, sotsiaalvaldkonnas ja muus.

Reformierakonnast lahkumise kohta ütles ta, et tegi selle otsuse juba poolteist nädalat tagasi, kuid vormistamine võttis perekondlike sündmuste tõttu aega.

"Minu sisekaemus ütles, et meil pole enam kokkupuutepunkte. Ma toetan jätkuvalt liberaalset majandust, aga lahkarvamused on meil rahvusriigi teemal ja eriti sellega, mis puudutab riigikaitset," sõnas ta.

Kiilile ei meeldinud Rootsi vangide Eestisse toomise põhjendused.

"Ma ei ütleks, et see oli vale, otsus, aga põhjendused olid valed. See oli otsus, kus ma ei tundnud ennast hästi."

Kiili sõnul ei saa ta praegu öelda, kas plaanib liituda mõne teise erakonnaga ja kas kandideerib ka järgmistel riigikogu valimistel. Kiili väitel huvilisi teistest erakondadest on.

"Üks teema praegu korraga. Ma olen siiani püüdnud erakondadeüleselt töötada. Kui ma saan jätkata riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas, siis võin poliitikas jätkata. Kui mitte, siis ei pea."

Riigieelarve hääletusel küsib ekspertide abi

Kuidas ta plaanib fraktsioonitu saadikuna hääletada olulistel hääletustel, näiteks riigieelarve osas, Kiili veel öelda ei osanud. Tema sõnul sõltub kõik see, milline vastav eelnõu on.

"Ma ei ole ju riigieelarvet veel näinud. Kui eelarve esitatakse, siis ma teen selle baasilt oma analüüsi. Ja küsin nõu, sest see ei ole minu ekspertiis, aga ma tean, kes teavad. Ja kui need inimesed teevad mulle selgeks, kas see eelarve on eesti riigile soodne ja kasulik, siis ma vastan jah. Kui ei ole, siis ei vasta."

Küsimusele, mis saab riigikaitsekomisjonist nüüd, kus võimuliidu parteidest on lahkunud nii tema kui ka komisjoni esimees Kalev Stoicescu, vastas Kiili, et peab ära ootama komisjoni kogunemise. Kiili sõnul on riigikaitsekomisjon eriline selle poolest, et hääletused ei käi mööda koalitsiooni ja opositsiooni pidi.

"Seal käis otsustamine ekspertiisi ja tugevama argumendi kaudu," sõnas ta.

 Seni Reformierakonda kuulunud Meelis Kiili teatas esmaspäeval, et otsustas lahkuda erakonnast ja jätkata tööd riigikogus fraktsioonitu saadikuna. Kiili ei osanud esmaspäeval öelda, kas lahkujaid võib tulla veel.

Meelis Kiili liitus Reformierakonna eelmiste riigikogu valimiste eel ehk 2. novembril 2022. Ta kandideeris Ida-Virumaal, sai 1289 häält ning osutus valituks.