Populaarne reformimeelne Fedorov ütles, et nõustub ainult naasmisega oma endisele ametikohale, kus ta saaks võidelda korruptsiooniga, juurida välja valekultuuri ning viia lõpule armee ümberkujundamine.

Korraldajad on kutsunud üles uutele protestidele, et nõuda Fedorovi ametisse ennistamist, kuna Zelenskõi vabastas ta ootamatult ametist vaid kuuekuulise teenistuse järel.

"Ma ei võta vastu ühtegi muud ametikohta peale kaitseministri oma," ütles Fedorov ajakirjanikele tehtud avalduses. "Ükski teine roll ei anna tegelikku volitust, et võidelda hangete korruptsiooniga, viia lõpule armee ümberkujundamine, planeerida ja läbi viia asümmeetrilisi operatsioone vaenlase vastu ning juurida süsteemist välja valede ja vastutamatuse kultuur."

Zelenskõi otsus Fedorov eelmisel nädalal vallandada tõukas Kiievi sügavaimasse poliitilisse kriisi alates Venemaa sissetungist 2022. aastal.

Tuhanded noored protestisid üle kogu riigi selle otsuse vastu.

Vaid 35-aastane Fedorov määrati ametisse jaanuaris mandaadiga kaasajastada ja digiteerida Ukraina sõjaväge. Ta vabastati ametist pärast kuudepikkuseid telgitaguseid kokkupõrkeid armee juhtkonnaga, kes tema sõnul seisid vastu tema üleskutsetele muutusteks.

Pärast päevi kestnud proteste vallandas Zelenskõi selle nädala alguses oma ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi, asendades ta Fedorovi liitlase ja samuti reformimeelse kindralmajori Mõhhailo Drapatõiga.

Kuid Zelenskõi on määranud uue kaitseministri kohusetäitja ning keeldunud Fedorovile tema endist ametikohta pakkumast.

Fedorov on Zelenskõi pikaaegne liitlane, olles temaga koostööd teinud alates tema presidendiks saamisest 2019. aastal.

Ta pälvis imetlejaid nii sõjaväes kui ka väljaspool seda oma varajase droonide kasutuselevõtuga – ammu enne, kui sai selgeks, et need hakkavad domineerima neli ja pool aastat kestnud sõjas.

Ta on kritiseerinud armeed selle nõukoguliku lähenemise ja inimkaotustest mitte piisavalt hoolimise pärast ning püüdnud reformida sõjaväge, mida on räsinud skandaalid seoses korruptsiooni, varustuse puuduse, töölt puudumise, ajateenijate kohtlemise ja ebapopulaarse mobilisatsioonikampaaniaga.

Alates Venemaa sissetungist 2022. aasta veebruaris on hukkunud sadu tuhandeid sõdureid konfliktis, millest on saanud Euroopa ohvriterohkeim pärast Teist maailmasõda.