"Niisugused rünnakud võimendavad ärikliima halvenemist Venemaal ja seda iseloomustav indeks langes Venemaa keskpanga hinnangul juulis niigi tasemele –3,6 punkti, mis on madalaim näitaja peale 2022. aasta keskpaika. Kuigi president Putin püüdis ka sellel nädalal jätta muljet, et Venemaa majandusel ei lähe kõige halvemini – mais kasvas majandus tema sõnul 0,3 protsenti – on Ukraina kaugmaalöögid seda reaalsust ümber kujundamas," öeldakse luurekeskuse iga nädal koostatavas raportis.

Selles meenutatakse, et möödunud seitsme päeva jooksul on Ukraina rünnakute sihtmärkide hulka uue kategooriana lisandunud firma Wildberries laod, mida rünnati Moskva ja Tambovi oblastis ning Krasnodari ja Stavropoli krais. Kuigi Venemaa suurim internetipõhine jaemüügiplatvorm Wildberries ei ole otseselt sõjaline ettevõte, vahendab see sõjalist varustust, nagu kuulivestid ja muud kaitsevahendid, vormid, droonid ja nende detailid ning Venemaa relvajõudude üksused ja neid toetavad isikud ostavad sealt igasugust varustust.

"Wildberriese ja tema konkurendi Ozoni teenuseid kasutab suur osa Venemaa elanikkonnast ning Ukraina rünnakutel on seega märkimisväärne efekt lisaks otsesele majanduslikule kahjule, mis võib ulatuda kahe miljardi dollarini. Ukraina löökide mõju iseloomustab tõsiasi, et 2025. aastal firma Wildberries müüdud kaupade koguväärtus võrdus ligikaudu kolme protsendiga Venemaa Föderatsiooni sisemajanduse kogutoodangust (SKT)," märkis Eesti sõjaväeluure.

Lisaks tõi luurekeskus välja, et Ukraina jätkas operatsiooniga Molotška intensiivset keskmaalöökide andmist Venemaa laevanduse pihta Aasovi ja Mustal merel. Ukraina rünnakute põhisihtmärk on olnud Venemaa laevad, millega varustatakse okupeeritud Krimmi poolsaart ning ka samal otstarbel kasutatav autotransport.

"Maismaad mööda Krimmi liikuva autotranspordi maht kahanes juunis 70 protsenti ning praeguseks on Krimmi viivatel teedel kehtestatud ranged piirangud tsiviiltranspordi liikumisele. Ukraina drooniväe ülema Brovdi hinnangul on rünnakud parvlaevade vastu vähendanud Kertši parvlaevaühenduse läbilaskevõimet 75 protsenti," kirjeldas luurekeskus.

Operatsiooni Molotška käigus on nüüdseks tabamusi saanud juba ligi 200 alust (neist enamik Aasovi merel), mis on süvendanud probleeme Krimmi varustamisel ning Venemaa kütuse ekspordil. Ukraina tegevusest tulenevad piirangud Venemaa Aasovi mere sadamate kasutamisele on ka üks põhjusi, mis võib juulis kaasa tuua riigi nisuekspordi vähenemise kuni 20 protsenti. Avalikkusse jõudnud info kohaselt püüab Vene relvajõudude juhtkond tugevdada oma laevade ja taristu kaitset nii õhutõrjeüksuste kui ka drooniüksuse Rubikon droonimeeskondade siirmise teel, seisis ülevaates.

Selle kõrval ründavad Ukraina drooniväed sihikindlalt Krimmi energiataristut ning juuli algusest on edukalt rünnatud rohkem kui 100 energiataristuobjekti Krimmis. Rünnakute tulemusena kehtivad energiatarbimise piirangud kogu poolsaarel, pikaajalisi elektrikatkestusi kogeb üle 50 protsendi poolsaare elanikkonnast ning Krimmi okupatsioonivõimud on teatanud, et nad ei ole võimelised tagama poolsaarel regulaarseid kütusetarneid ega kehtestama elektrikatkestuste graafikuid.

Ukraina oli edukas ka kaugmaalöökide andmisel kütusetööstusobjektidele Moskva oblastis ning Krasnodari ja Stavropoli krais. Samuti rünnati sõjaväelennuvälja Engelsis, kus hävitati strateegiline pommitaja Tu-95.

Venemaa relvajõud lasid kaugmaalöökide andmise käigus Ukraina pihta nädala jooksul välja 864 suurt ründedrooni drooni ja 78 eri tüüpi raketti, mis on võrreldav eelmise nädalaga (858 drooni ja 42 raketti).

"Välja lastud ballistiliste rakettide suurem arv näitab Venemaa soovi ära kasutada probleeme Ukraina õhutõrje varustamisel tõrjerakettidega," rõhutas luurekeskus.

Venemaa löökide sihtmärkideks olid transpordi-, tööstus-, põllumajandus- ja energeetikataristu vähemalt kümnes Ukraina oblastis, mille tagajärjel tekkisid voolukatkestused enamikus rünnatud oblastitest. Venemaa õhulöögid tabasid korduvalt elamuid ning rünnati ka Ukraina postiettevõtte Nova Pošta objekte, mis on jätkuks sihipärasele kampaaniale Ukraina ühiskonna terroriseerimiseks ja lõhkumiseks.

Rindel toimus keskmiselt 244 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on seitse protsenti vähem kui eelmisel nädalal.

Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Donetski oblastis Pokrovski, Slovjanski ja Kostjantõnivka suunal, millele järgnesid Lõmani (Donetski oblast) ja Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunad.

Vene üksused liikusid edasi Slovjanski ja Kostjantõnivka suunal ning rinde põhjaosas – Sumõ oblastis. Ukraina väed sooritasid vasturünnakuid Slovjanski ja Lõmani suunal, Zaporižžja oblasti lääneosas ning Sumõ ja Harkivi oblastis ning liikusid edasi ja vabastasid okupeeritud alasid Oleksandrivka suunal Dnipropetrovski oblastis.

Venemaa relvajõud kaotasid keskmiselt 1400 sõjaväelast ööpäevas, mis jääb eelmise nädalaga samale tasemele.

Luurekeskus mainis ka ära juhtkonnavahetuse Ukraina relvajõududes, kus relvajõudude ülemaks määrati ühendvägede ülem kindralmajor Mõhhailo Drapatõi ning kindralstaabi ülemaks senine kindralstaabi ülema asetäitja ja endine ründedessantväe ülem kindralmajor Ihor Skõbjuk. Kaitseministri kohuseid täidab endine SBU ülema kohusetäitja kindralmajor Jevheni Hmara.

Kaitseväe luurekeskus rõhutas ka, et Venemaa retoorika püsis möödunud nädalal muutumatuna: Moskva ootab endiselt, et Ukraina loovutab talle neli oblastit, loobub NATO liikmeks pürgimisest ja vähendab oma relvajõude.