Nikotiinitoodete piirangud tekitasid vaidluse salaturu ohu üle
Kavandatavad nikotiinitoodete piirangud on tekitanud vaidlusi. Justiits- ja digiministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi hinnangul aitavad need vähendada noorte tarvitamist, kuid on oht, et salaturg hakkab kasvama.
Sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi kavandatavad piirangud nikotiinitoodetele on tekitanud erimeelsusi. Kui ministeeriumite hinnangul aitavad muudatused vähendada nikotiinitoodete kasutamist noorte seas, leitakse nii mõneski asutuses, et need võivad suurendada salaturgu.
Prokuratuuri kirjas justiitsministeeriumile on juhitud tähelepanu, et eelnõu järgi tohivad nikotiinipadjad, nikotiiniribad ja nikotiinispreid sisaldada kuni 4 mg/g nikotiini. Pole aga selge, kas nõuetele vastavad alternatiivtooted jõuavad õigeks ajaks turule.
Prokuratuuri hinnangul tuleks mõelda, kas selline olukord võib suunata tarbijaid ostma ebaseaduslikke või kontrollimata nikotiinitooteid, mis võivad kujutada suuremat ohtu tervisele.
Läbi on käinud ka mure, et noored võivad hakata piirangute tõttu otsima muid sõltuvust tekitavaid aineid, näiteks tavasigarette, alkoholi, kanepit või mustalt turult saadavaid narkootikume.
Sotsiaalministeerium selgitas, et asendusefekt ei ole teadusuuringutega tõestatud. Ministeeriumi sõnul mõjutavad noorte riskikäitumist rohkem sõbrad, perekond, vaimne tervis, sotsiaalmajanduslik olukord, toodete kättesaadavus ja turundus.
Samuti näitavad uuringud, et kui mõni nikotiinitoode muutub vähem kättesaadavaks või kaob turult, väheneb sageli ka selle kasutamine, eriti nende noorte seas, kes ei tarvita nikotiini regulaarselt.
Siseministeerium märkis oma kirjas justiitsministeeriumile, et kui füüsiline isik ostab välisriigist suurema koguse tooteid ja müüb neid Eestis edasi, on sellise tegevuse avastamine keeruline. Tooted võivad liikuda näiteks pakiautomaatide kaudu, mistõttu ei pruugi rikkumist olla lihtne tuvastada. Ka see aitaks kaasa musta turu tekkimisele.
Lisaks tekib probleem välismaiste müüjatega. Kui näiteks mõnes teises riigis tegutsev veebipood saadab toote Eesti tarbijale, ei ole selge, kuidas Eesti saab selle müüja suhtes menetlust läbi viia. Eesti väärteomenetlust ei saa üldjuhul kohaldada välisriigis tegutseva isiku või ettevõtte suhtes.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet kirjutas tagasisides justiitsministeeriumile, et turul on juba olemas uus viis e-sigarettide maitse- ja lõhnapiirangutest hoidumiseks. Laialdaselt müüakse vesipiibu aurukivide maitsestajaid, mille koostis on identne e-sigareti vedelike koostisega ning mis sisaldavad samu baaskomponente.
Seetõttu on lisaks vesipiibu aurukivide maitsestamisele neid tooteid võimalik kasutada ka e-sigarettide vedelikuna võ vedeliku komponendina. Aurukivide maitsestajates sisalduvad maitse- ja lõhnaained ei oleks e-sigareti vedelikus kehtiva õiguse järgi lubatud. Siiski ei käsitleta kehtiva õiguse järgi selliseid tooteid e-sigareti vedelikena.
Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling nentis Vikerraadio saates "Uudis pluss", et uute piirangutega võib kaasneda salaturu kasv, kuid seda ei pruugi juhtuda. "Salaturuga tuleb kogu aeg aktiivselt tegeleda," ütles ta.
Nikotiin jõuab järjest nooremateni
Tellingu sõnul alustavad noored nikotiinitoodete tarvitamist üha varem. Kui varem prooviti nikotiini tavaliselt 15–16-aastaselt, siis nüüd tehakse seda juba umbes 11-aastaselt. Kõige sagedamini alustatakse nikotiinipatjade ja e-sigarettidega. Ta ütles, et tootjad muudavad oma tooted atraktiivsemaks, mistõttu jõuavad need järjest rohkemate noorteni.
Praegu vastab uutele nõuetele veidi üle 20 protsendi turul olevatest nikotiinitoodetest. Umbes 60 protsendil toodetest tuleb muuta koostist ning ligi viiendik tuleks turult eemaldada. Uute reeglite jõustumine on kavandatud 2028. aastaks, kuid täpne aeg selgub eelnõu menetlemisel.
Mitmed Euroopa riigid on viimastel aastatel nikotiinitoodete piiranguid karmistanud. Belgia, Holland, Iirimaa ja Soome püüavad vähendada nikotiinitarbijate arvu ning Hollandis on juba näha noorte e-sigarettide kasutamise vähenemist.
Lätis tõsteti kaks aastat tagasi tubaka- ja nikotiinitoodete ostmise vanusepiir 20. eluaastani. Eestis sellist ettepanekut praegu veel ei arutata.
Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium on koostanud uue plaani, mille eesmärk on kaitsta paremini Eesti laste ja noorte tervist ning vähendada nikotiinitoodete kasutamist. Hiljuti kooskõlastusele saadetud eelnõu järgi soovitakse keelata nikotiinitoodete tellimine posti ja kulleriga, piirata e-sigarettide ja teiste nikotiinitoodete maitseid ning kohustada avalikustama tubakatööstuse lobikohtumisi.










