Muudatused võiksid praeguse plaani järgi jõustuda ülejärgmise aasta keskel. Riigile laekus mullu hasartmängumaksuna 61 miljonit eurot.

Maksu- ja tolliameti andmetel on tänase seisuga endale hasartmängude mängimise piirangu seadnud 20 999 inimest. Nimekirjas olijate hulk on viimase kolme aasta jooksul pidevalt kasvanud. 2023. aastal oli selles nimekirjas 17 203 inimest.

Ühel inimesel võib olla mitme erineva mänguliigi piirang. Õnnemängude mängimise piirang on nüüd 20 628 inimesel, spordiennustuste piirang 9767 inimesel ja loteriipiirang 5968 inimesel. Seejuures on spordiennustuste piirangu seadnuid praegu 348 rohkem kui aasta alguses.

Inimene kantakse nimekirja tema enda kirjaliku avalduse alusel tähtajatult ning ta märgib avalduses ühtlasi tähtaja, mille möödudes võib ta teha uue avalduse enda kustutamiseks sellest nimekirjast.

Tähtaeg ei tohi olla kuuest kuust lühem ega kolmest aastast pikem, ütles maksu- ja tolliameti aktsiiside osakonna juhataja Jekaterina Nikitina.

"Meie hinnangul näitab fakt, et endale piirangud seadnud inimeste arv on aastate jooksul suurenenud, seda, et inimesed on üha paremini kursis sellega, millised mängijakaitse mehhanismid meil on. Need mängijakaitse mehhanismid töötavad väga hästi, vastasel juhul ei oleks mängijad neid kasutanud," rääkis Nikitina.

Hasartmänguseaduse järgi peavad mängukorraldajad kehtestama meetmed, mis tagavad, et nimekirja kantud inimesel ei võimaldata mängida hasartmänge, mille mängimisele on inimene ise piirangu seadnud.

Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osaniku sõnul on ette tulnud vaid üksikuid juhtumeid, kui ettevõtted ei ole seda nõuet täitnud.

"Hasartmängukorraldajad täidavad seda nõuet üsna hoolsalt. Nõude mittetäitmisel, kui isik on kantud nimekirja, ja nad lubavad isikul mängida, peavad nad isikule tema kaotatud raha tagasi maksma. Aga ka vastupidi: kui isik võidab, peab ta võidetud summa tagastama," rääkis Osanik.

Järgmisel aastal plaanib rahandusministeerium hasartmänguseaduse, sealhulgas piirangunimekirja koostamise tingimused üle vaadata. Osaniku sõnul seisneb üks probleeme selles, et mängusõltlane ei soovi end tihtipeale ise nimekirja kanda.

"Keegi teine teda praegu sinna nimekirja panna ei saa, aga tihtilugu kannatavad näiteks hasartmängusõltlase perekonnaliikmed. Süsteem peaks olema selline, et seda isikut saab sinna nimekirja panna teatavatel täiendavatel alustel, kas siis pereliikme algatusel või kohtu otsusega. Eesti õigus seda praegu ei võimalda. Asumegi nüüd analüüsima, kuidas see oleks võimalik," rääkis Osanik.