Eesti Maaülikooli teadlaste ekspeditsioon Gröönimaale ja Fääri saartele näitas, et ohtlikku ja seni ravimatut lõhilaste neeruhaigust põhjustav parasiit on levinud märksa enam põhja poole, kui oli seni teada. Samas ei ole Eesti Maaülikooli kalade geneetika ja genoomika professori Anti Vasemägi sõnul teada, et millal lõhe-neerueoslik sinna levis. Eestis leiti see parasiit esimest korda pea kolmkümmend aastat tagasi.

"Aga me siiani näiteks ei tea, millal ta meile jõudis, samas näiteks Islandil on neeru eoslik just viimasel paarikümnel aastal jõudsalt levinud ja seda seostatakse ka siis vee temperatuuri tõusuga," lausus Vasemägi.

Vasemägi märkis, et ka Eestis on praegu nii, et hästi läheb nii soojalembestel kaladel kui soojalembestel parasiitidel.

"Kui kokku satub külmalembene kala ja parasiit, kellele sobib selline soojemat sorti vesi, siis võib see kalale halvasti lõppeda. Eestis põhjustabki see lõhe-neerueoslik kõige suuremas ulatuses just forelli noorjärkude suremust. Ja nimelt jõgedes, kus see veetemperatuur on rikutud inimese poolt. Nagu me teame, on inimene ehitanud jõgedele palju paise, jõed suures osas sirgeks kaevanud ja isegi kaldalt puid ära saaginud, et see kõik soojendab ja tõstab veetemperatuuri," ütles Vasemägi.

Viimaste uuringute andmetel jõuavad Vasemägi sõnul paljud lõuna pool levinud parasiidid siia rändlindudega.

"Näiteks meie uus algav Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud projekt uuribki näiteks kormoranidega seotud parasiitide levikut ja võimaliku arvukuse tõusu rannikumeres."

Eesti kalastusklubide liidu hinnangul ei saa Eestis rääkida millestki erakordsest. Ka Vasemägi märkis, et parasiite leidub kõigil meie kaladel ja enamasti saavad nad nendega hästi hakkama.

"Võib öelda, et äärmiselt väike osa meie kalaparasiitidest võib olla inimesele ohtlik ja seda ainult juhul, kui kala pole piisavalt töödeldud. Et rusikareegel on see, et toore kala ja kalamarja söömisest võiks siiski hoiduda, aga piisavalt kuumutatud või soolatud kala pole inimesele ohtlik. Seega kui kala piisavalt küpsetada või keeta või soolata ja kuivatada, et siis mingisugust ohtu ei ole," kinnitas Vasemägi.

Vasemägi lisas, et kui mõnele kalapüüdjale jääb kala juures silma midagi ebatavalist, siis võib alati maaülikooli teadlastele foto saata ja nõu küsida.