Reformierakondlasest peaminister Kristen Michal tõi olulisemate eesmärkidena välja riigikaitse ja majanduse elavdamise.

"Kui valitsuse moodustasin, siis ma lubasin kahte asja: esiteks, et Eesti on kindlalt kaitstud. Niipalju, kui see on meie kätes, on ta seda kindlasti. Oleme pidanud kaitsekulude jaoks tegema väga palju erinevaid asju ja ilmselt maksame nüüd lõivu ka populaarsuses – selles pole kahtlust. Aga ma arvan, et ajaloos tagasi vaadates loeb see, mida sa teinud oled, mitte see, mida parajasti hetkel öeldakse," alustas peaminister.

Teise punktina tõi Michal välja majanduskasvu, mis tema hinnangul ei ole ainult valitsuse või poliitikute teene.

"See on kindlasti tsükliline, eriti avatud väikeses majanduses sõltume ka oma partneritest. Aga majanduse kasv tähendab, et inimestel ja ettevõtjatel on palgapäeval rohkem raha. Selle aasta alguses oli Eesti ajaloo suurim maksulangetus, mis andis kindlasti selleks hoo. Me tahame ajada sama poliitikat – et Eesti on kaitstud, majandus kasvab ja Eesti inimesed saavad jõukamaks," rõhutas Michal.

Kolmandana tõi peaminister välja tulevikku vaatamise ehk puhta looduse, uued tehnoloogiad ning innovatsiooni.

"Lisaks korras väärtusruum. Ma ei loo endale illusiooni – ma saan aru, et need valimised on sellesama vana EKRE-IKE bändi kordus. Üks on kohtuotsus, Isamaa on kohtuotsus ja teine tahab meid puhkama saata. Meie tahame hoida neid samu liberaalse demokraatia väärtusi, millele Eesti on ehitatud. Eesti on olnud tulevikku vaatav riik, mitte see, kes otsib lahendusi minevikust," lõpetas Michal.

Isamaa esimehe Urmas Reinsalu hinnangul on vaja ühiskonnas usaldus taastada, mis vajab esimese asjana majanduse väljavaadet.

"Majanduskasvu tekitamine ei saa olla lihtsalt loosung, vaid see peab algama investorites ja ettevõtjates optimismi taastamisest. Isamaa esimene sõnum on, et valitsus on paraku teinud kõik selleks, et seda majanduskasvu alla suruda. Majanduse loogika ei saa rajaneda sellel, et me lihtsalt habrastame majanduse väljavaateid. See peab põhimõtteliselt muutuma, vaja on põhimõtteliselt teistsugust lähenemisnurka," sõnas Reinsalu.

Teisena tõi Reinsalu välja perede kindlustunde ning vajaduse taastada perede ja inimeste ostujõud, kuid ka pakkuda vabadust pere luua ja ennast arendada.

"Kolmandaks on tingimusteta panustamine Eesti riigi kaitsesse. Isamaa on olnud alati, toetanud - olgu ta opositsioonis või koalitsioonis - neid samme, mis on vajalikud Eesti riigi sõjalise julgeoleku, sisekaitse ja elanikkonna kaitse taastamiseks ning tagamiseks. Kavatseme seda tingimusteta teha ka valimistejärgselt," ütles Reinsalu.

Parempoolsete esimees Lavly Perling sõnas, et on juba neli aastat rääkinud sama juttu, et sõnadest ei piisa, vaid sõnad peavad saama tegudeks.

"Kui meie räägime kaitsekuludest, siis ei tohi olla nii, et ainult 27 protsenti kokku kogutud maksudest jõuab sinna. Sõnadest ei piisa, vaid on vaja otsuseid ja tegusid. Oleme väga selgelt välja öelnud, et meie Eesti on vaba, jõukas ja eestimeelne. Kuidas see tuleb? See tuleb madalamatest maksudest ja suurematest vabadustest – rohkem vabadust, vähem makse. Kui me räägime maksutõusudest, siis see on ju inimestelt vabaduse äravõtmine ise oma raha üle otsustada," ütles Perling.

Perlingu hinnangul tuleb inimeste kindlustunnde taastamise jaoks riigi kulusid kokku hoida.

"Peame hakkama rääkima sellest, et meie riigieelarve on jätkusuutmatul kursil. Siit igalt poolt hakkab kostma see, mida ma olen nimetanud lubaduste turuks. Urmas lubab madalamaid makse ja rohkem toetusi, teiselt poolt kõlavad jälle jutud neli aastat tagasi kõikvõimalike lubaduste kohta. Meie ei räägi sooja manna juttu, vaid räägime sellest, et me peame hakkama vastu võtma raskeid otsuseid. Seda selleks, et tulevasel põlvkonnal oleks ees jõukas ja äge Eesti – sealt tulevad meie otsused," rõhutas Perling.

EKRE esimees Martin Helme tõi välja, et Eesti kõige suurem murekoht on iive, kuid ka demograafia laiemalt.

"Kui vaatame seda, mis toimus praegu jälle Hispaanias, siis immigratsioonikriis, millest EKRE rääkis 10–11 aastat tagasi, ei ole mitte kuhugi kadunud. Vahepealse kümne aasta jooksul on Euroopasse saabunud üle 50 miljoni aafriklase ja moslemi. See ei ole nali. Me räägime, et Eestis on meil immigratsioonikriis, mingisugused illegaalid siblivad edasi-tagasi, see olukord on jätkuvalt kriitiline ja läheb järjest õudsemaks. Immigratsiooniga tegelemine rahvusriigi ja riigipiiri tasandil on väga oluline. Schengeni piiri taha pugemisega hülgad sa ausalt öeldes oma kohustuse Eesti julgeoleku ja Eesti inimeste turvalisuse ees," sõnas Helme, lisades, et immigratsioon on mure üks osa, sest kui Eestis ei saada sündivust kasvule, siis meie kodumaal tulevikku ei ole.

"Kui Eestil tulevikku ei ole, pole enam mingit vahet, kes siin edasi toimetavad – kas hiinlased, araablased või ukrainlased. Kõik muud asjad, maksudebatid või julgeolekudebatid, muutuvad ebaoluliseks, sest kui siin ei ole enam eestlasi, on see kõik kellegi teise mure. Seega on iive ülioluline, mis tähendab pere- ja rahvastikupoliitikat," selgitas Helme.

Helme meelest on aga koalitsioon riigikaitse tasandil läbi kukkunud, kuna raha on palju kulutatud, kuid ette pole näidata midagi.

"Kõigepealt uputasite Eesti majanduse 13 kvartalit järjest miinusesse ja nüüd kilkate, et teine kvartal järjest on juba väike pluss. Inimesed, kes on asja pekki keeranud, ei saa olla need inimesed, kes selle ära lahendavad. Majanduskasvus näitab meile teed Donald Trump: madalad maksud ja vähene regulatsioon. Loomulikult, kui enne oli küsimus, millest me loobume, siis tulevad väga kerged loobumised. Loobume rohepöördest, loobume Rail Balticust ja loobume sadadest miljonitest välisabist, mis tegelikult korruptiivselt tagasi jõuab," lõpetas Helme.

Eesti 200 esimees Kristina Kallas sõnas, et Eesti majanduskasvu probleemiks on madal tööviljakus.

"See tähendab, et ühe töötunni jooksul suudab eestlane piltlikult öeldes teha seitse lauajalga, sakslane aga sada. Tööviljakus on lihtsalt madal. Need riigid, kes suudavad kiiresti ja nutikalt tehnoloogia majandusse sisse tuua, saavad võitjate poolele. Ma arvan, et Eesti ei peaks häbenema seda, kui riik tuleb AI-tehnoloogiate investeeringute tegemisel kas garantiide või kasvufondidega ettevõtjatele appi. Need, kes tahavad tehisaruinvesteeringuid teha, saaksid riigi laenugarantiid või muud fonditoetused. Pean seda väga oluliseks, sest majanduskasvu järgmine hüpe tuleb sealt," ütles Kallas.

Kallas aga ütles vastulausena Helmele, et sajandi suurim probleem on hoopiski kliimamuutused ning neist tingitud katastroofid.

"Need toimuvad meil nii majanduses kui ka elanikkonnas, mõjutades ka rännet. Fossiilsetest kütustest väljumine ja võimalikult kiire sajaprotsendiline üleminek taastuvenergia tootmisele on ülioluline. Seda mitte ainult kütuste, vaid ka looduskeskkonna ja elurikkuse poolest," lausus Kallas.

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvarti hinnangul ei tohiks korjata maksusüsteemiga raha lihtsalt selleks, et seda pärast kuulutada. Maksusüsteemi peaks reguleerima majandust, kuid Kõlvarti sõnul sellist süsteemi täna ei ole.

"Majanduse puhul on kõige olulisem aspekt poliitilised otsused, mis ei reguleeri, vaid suunavad majandust – see ei ole täna minu arvates kuidagi tähelepanu keskpunktis. Kui me võrdleme ennast teiste riikidega, näiteks Läti, Leedu ja Soomega, siis viimase nelja aasta jooksul on tekkinud arusaam, et peavad olema prioriteetsed valdkonnad, kuhu riik panustab, kus muudab seadusandlust ja pakub adekvaatset regulatsiooni," lausus Kõlvart.

Ühtlasi tõi keskerakondlane välja, et viimase 20 aasta jooksul on igas koalitsioonilepingus olnud lubadus kaasata investeeringuid, aga süsteemset tegevust ei ole kunagi olnud.

"Leedu näitab, et see on võimalik. Lühikese aja jooksul on seal turule tulnud 300 finantsettevõtet ja loodud 8000 tipptasemel palgaga töökohta. See kõik mõjutab päriselt majandust ja see ei ole ainuke valdkond. See ei toimi nii, et me pakume majanduses praegu lihtsalt tehisintellekti ja see lahendab kõik ära. Selleks on vaja natuke ka enda intellekti. See on tihti risk, aga tuleb võtta vastutus ja leida need valdkonnad, mis saavad olla majanduse vedurid. Leedus on sellised valikud tehtud, olgu selleks keemiatööstus, finantssektor, transport või logistika. Riik panustab, loob süsteemi ja siis tuleb ka armastus," naljatles Kõlvart, lisades, et tihtilugu räägivad armastusest ja demograafiast filosoofiliselt keskealised või vanemad mehed, kuid tegelikult on tegu hoopiski matemaatilise probleemiga.

"Viimase 35 aasta jooksul ei ole olnud ühtegi aastat, mil sündimuse koefitsient oleks 2,1. Neli aastat tagasi oli see 1,4, täna on 1,1 või 1,2. See on matemaatiline prognoos, mitte mingi paatos. Kui nii edasi läheb, siis 20 aasta pärast on meil demograafiline auk, aga tagajärjed on käes juba praegu. See peab olema meie rahva peamine prioriteet," sõnas Kõlvart.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnul on tema partei olulisimad mõtted uueks valimisperioodiks eelkõige inimeste heaolu tagamine ja kasvatamine.

"Seda mitte ainult neil, kes kannatavad rohkem puudust, vaid me räägime alati Eesti keskmisest perest. Sellele võiks panna pealkirjaks majanduse kompromissitu keskendumise investeeringutele. See tähendab kõigepealt kompromissitut keskendumist inimvarasse investeerimisele. Me teame, et olenemata sellest, millist majandusinimest me kuulame – millest ka täna siin väga paljud rääkisid –, vajab vananev ühiskond pikaajalise majanduskasvu mõttes võimalikult kaua inimesi tööturul," lausus Läänemets.

Sotsiaaldemokraadi hinnangul tähendav jutud tervishoiust raha ära võtmisest tegelikult inimeste tööturult ära võtmist, mis tähendab, et inimesed on haigemad ja panustavad vähem. Seetõttu on Läänemetsa sõnul vaja teha investeeringuid tervishoidu ja haridusse, mis tähendab haridusliku ebavõrdsuse pidurdamist ja tasuta kõrghariduse kättesaadavust kõigile.

"Seejärel investeeringutoetused ettevõtetele – mitte ainult rahalised, vaid ka diplomaatilised ja kõik muud taolised asjad. Meie toetame jätkuvalt kompromissitult investeeringuid ja ettevõtete tegevust. Lõppkokkuvõttes on vaja investeeringuid energeetikasse ja kaasaegsesse, kättesaadavasse elektritootmisesse, sest see on praegu üks olulisemaid Eesti majandust pidurdavaid tegureid," ütles Läänemets.

Lisaks tõi Läänemets välja julgeoleku ja mitte ainult sõjalises loogikas, vaid oluline on ka siseturvalisus ja inimeste turvatunne.

"Turvatunde juurde paneksin ma sellesama, mis siin korra juba kõlas ja mida ma arvan, et ka suur osa tänasest publikust tunnetab – need on keskkonna- ja kliimaküsimused. Laste sündivusest rääkides ei saa me toetuda ainult toetustele, sest küsimus on turvatundes. Kas ma saan olla kindel, et minu siia sündival lapsel on tulevikus kõik võimalused? Me ei saa eitada probleeme, kus kliimamuutused panevad tänasel päeval seisma Euroopa tuumaelektrijaamad ja panevad rahvad liikuma. Muideks, minu arvates vaatab Martin Helme immigratsiooniprobleemist rääkides valesse kohta, kui ta vaatab Aafrikasse. Esimesed kliimapõgenikud tulevad Lõuna-Euroopast," ütles Läänemets.

Nimelt tulevad sotsiaaldemokraadi hinnangul kuuma tõttu Põhja-Euroopasse näiteks sakslased ja prantslased, kes ostavad kohaliku kinnisvara suure raha eest ära. See jälle tõstab kinnivarahindu.

"Kõik need asjad on tingitud kliimamuutustest ja seal on vaja reageerida, et perede, eriti noorte perede, turvatunne ja tulevik oleks tagatud," lausus Läänemets.

Vaata erakonnaesimeeste debatti Arvamusfestivalilt: