Sel nädalal lisandus ERR-i nõukogusse kolm uut eksperti: Tartu Ülikooli sotsioloogiaprofessor ja akadeemik Veronika Kalmus, Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ja akadeemik Marek Tamm ning pikalt erameedias töötanud meediaekspert Merit Kopli.

Kersna sõnul oli seadusemuudatuse vajadus ilmselge.

"Põhjus on väga lihtne ja selle nimel muutsime suve hakul ka ERR-i seadust, sest nõukogus oli fraktsioonide esindajate ehk poliitikute ülekaal ekspertide üle. See ei ole avalik-õigusliku ringhäälingu juhtimise puhul hea praktika, et poliitikud juhivad rahvusringhäälingut," rääkis Kersna.

Vastates kahtlustele, nagu sooviks koalitsioon seadusemuudatusega kindlustada endale sobiva juhatuse esimehe valimise, rõhutas Kersna sõltumatuse olulisust.

"Kui meil on rahvusringhäälingus eksperte rohkem, usun ma, et juhatuse esimehe valimine ei saa olema poliitilise kauplemise objekt – mida see ei tohigi olla. Rahvusringhäälingu juht ei tohi olla poliitilise taustaga ega mõjutatav," ütles ta. "Usun, et kui nõukogus on nüüd nii palju tõesti sõltumatuid ja häid eksperte, on ka suurem tõenäosus, et rahvusringhääling saab endale väga tugeva uue juhi," lisas poliitik.

Kersna nentis, et ekspertide valimise protsess kujunes inetuks poliitiliste süüdistuste tõttu.

"Kui eelnõu viimasel lugemisel väitsid opositsioonisaadikud, et kirjutavad ümbrikusse kolm nime, keda me väidetavalt valime – ajal, mil minul polnud õrna aimugi, keda me lõpuks valime, sest meil polnud kandidaate ega väljakuulutatud konkurssigi –, tundus see äärmiselt ebaõiglane. Mul on kahju, et protsess selliseks kujunes. Samas oli konkurss väga aktiivne, meil oli kokku 40 kandidaati ja nende seas väga tugevaid eksperte. Kui oleks saanud valida viis nõukogu liiget, oleks saanud kindlasti ka viis väga head liiget," lausus ta.

ERR-i rahastuse nelja-aastane raamleping võib jõuda valitsusse

ERR-is on palju töötajaid, kes saavad kultuuritöötaja miinimumpalka. Kersna tõdes, et palkade ja eelarve küsimus on tõsine murekoht, kuid viitas riigi üldisele julgeolekuolukorrale.

"Jah, see on mure, aga samas peame endale meelde tuletama, mis olukorras me oleme: juba mitmendat aastat käib sõda. Oleme tõstnud makse selleks, et kasvatada kaitsekulutusi, ja see on olnud oluline," selgitas Kersna.

"Kuid see ei tähenda sugugi, et peaksime kõrvale jätma riigi ülesehitamise. Ka väga rasketel aegadel peame oma riiki ehitama, sealhulgas seisma demokraatlike väärtuste eest, mille eest seisab ka rahvusringhääling. On selge, et peame selle eest seisma," lausus Kersna.

Teravalt on üleval ka ringhäälingu pikemaajalise rahastamise küsimus.

"Kui vaatame üldiselt Euroopa ja maailma trende, siis demokraatlikud väärtused on need, mille eest peame seisma, ning avalik-õiguslik ringhääling ja vaba ajakirjandus on kindlasti üks demokraatliku ühiskonna alustalasid," rääkis Kersna.

"Mulle väga meeldib, et selles seaduseelnõus pakutakse välja rahastamismudel, mis annab rahvusringhäälingule pikema eelarvekindluse: mitte üheaastased eelarved, vaid raamlepinguga nelja-aastased eelarved, millesse oleks arvestatud näiteks tarbijahinnaindeks või keskmise palga kasv. See annaks kindluse ja ma tõesti loodan, et jõuame seda veel menetleda," lausus poliitik.

Küsimusele, miks arutati enne eelarvet ERR-i nõukogu küsimust, mitte ei tehtud mõlemat muudatust ära koos suve hakul, vastas Kersna, et "eelmise seadusemuudatuse kontekstis ei tehtud seda seetõttu, et saime juba süüdistusi seaduse liiga ulatuslikus muutmises – et muudatuste hulk läheb liiga laiaks."

"Teadsin, et valitsus plaanib tulla rahvusringhäälingu rahastamise eelnõuga välja eraldi. Seepärast püüdsime hoida kindlat joont, et meie räägime nõukogust ja ekspertide ülekaalu vajalikkusest," sõnas Kersna.

Küsimusele, kas on võimalik, et vaatamata raamlepingule järgmise nelja aasta jooksul toetus ERR-ile riigieelarvest ei kasva kordagi, vastas Kersna ebamääraselt, et Eestis on tõesti valdkondi, kus kulud on kindlate näitajatega indekseeritud, kuid see on suuresti sotsiaalvaldkond ja kõigis valdkondades see sugugi nii ei ole.