Kuusk ütles, et ta rääkis kaitseministri võimaliku kandidaadi Martin Heremiga ning kuigi riigikaitse ehitamisel on eesmärgid neil samad, on viisid eesmärkideni jõudmiseks erinevad ning seetõttu tuleks uuele kaitseministrile anda võimalus ministeeriumile uus kantsler leida.

"Selleks, et anda uuele ministrile võimalus valida endale uus kantsler, saab valitsus mind ametist vabastada. See on valitsuse voli, tema on mind ametisse nimetanud, tema saab mind ka ametist vabastada," lausus ta.

Kuusk lisas, et ise ta tagasi siiski ei astu.

"Mina tagasi ei astu, see on (kaitse)ministri otsus, valitsuse otsus, kantsler ametist vabastada. Kas see on mõistlik, et uus minister saab valida endale sobiliku kantsleri – jah, ma arvan, et see on mõistlik," lausus Kuusk.

Millised on tema erimeelsused Heremiga, Kuusk täpsustada ei soovinud.

"Ma arvan, et mõistlik on lasta järgmisel kaitseministril juba selgitada ja seletada, millised on tema nägemused, kuidas kaitstud Eestini jõuda. See ei oleks aus minu puhul siin hakata tooma välja neid erimeelsusi ja erinevaid nägemusi," lausus ta.

Kuuse lahkumine on väidetavalt Heremi üks tingimustest

Kaitseministri kandidaadiks pakutud Martin Herem on väidetavalt seadnud ministriks mineku üheks tingimuseks, et senine kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk lahkuks, et uuele ministrile jääks personaliotsustes vabamad käed, väitsid ERR-ile mitmed allikad.

Herem on väidetavalt soovinud ka, et ta ei pea tingimata Reformierakonda astuma ega riigikogu valimistel kandideerima. Kas kõik need tingimused sobivad Reformierakonnale, selgub juba kolmapäeval, kui Reformierakonna juhatus koguneb kujunenud olukorda arutama.

Eestist eemal viibiv Martin Herem pole teisipäeva hommikust saadik ERR-i kõnedele vastanud. Ka ei vastanud kõnele ametis olev kantsler Kaimo Kuusk. Kaitseminister Hanno Pevkur on olnud teisipäeval hõivatud RES-i arutelude ja Ramsteini grupi kohtumisega ning lubas teemat kommenteerida õhtul.

Pevkur ütles õhtul ERR-ile, et ta soovib enne küsimustele vastamist rääkida Kaimo Kuusega. Küsimusele, kas ta teeb seda juba teisipäeval, ei andnud Pevkur selget vastust, öeldes, et ta räägib Kuusega kogu aeg.

Postimehele ütles Herem, et tal peaks ministriks minnes olema õigus teha personaliotsuseid. "Aga Kuusk on pigem praeguse ministri ning Reformierakonna oma teema. Las nad otsustavad seal, kas tahavad veel kedagi liigutada või mingisugust vastutust näidata," ütles Herem.

Kuuske aga ei saa niisama lihtsalt lahkuma sundida. Ministeeriumi kantsleri saab vabastada teenistusest, kui ministri hinnangul ministri ja kantsleri koostöö ei laabu. Avaliku teenistuse seadus ütleb ka, et kantslerit ei tohi teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist ministri ja kantsleri koos töötamise algusest.

See tähendab, et kui Martin Herem asuks kaitseministri ametisse, siis saaks ta kõige varem praeguse kantsleri vabastada kuue kuu pärast. Kuue kuu pärast toimuvad aga riigikogu valimised, mis muudaks sellisel viisil kantslerist vabastamise mõttetuks.

Seega, kui Reformierakond tahab Heremit kaitseministriks, on ainus kiire lahendus kantsler Kuuse taandumine praeguse kaitseministri ajal. Ehk sellise kokkuleppe peaks tegema Hanno Pevkur lähitulevikus.

Ehk nagu ütles ERR-ile üks allikas: "Juba õhtu võib olla hommikust targem." Pidades silmas seda, et valikud võidakse langetada juba teisipäeva õhtul.

Kantsleri vabastab ametist valitsus ministri ettepanekul. Valitsuse istung toimub neljapäeval. Peaminister Kristen Michal läheb Kadriorgu Pevkuri tagasiastumisavalduse ja uue ministriga ilmselt järgmise nädala esimeses pooles.

Kantsler Kuusk on teisipäeva õhtul külaline ETV "Esimeses stuudios". Saade algab kell 21.40 ja teda usutleb Johannes Tralla.

Kaimo Kuusk töötas aastaid välisluureametis, olles aastatel 2008–2019 peadirektori asetäitja. 2019. aastal asus ta tööle välisministeeriumisse, töötades esmalt Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo lauaülemana. Aastatel 2019–2023 oli Kuusk Eesti suursaadik Ukrainas, ehk ka ajal, kui algas Venemaa agressioonisõda. Hiljem oli ta suursaadik Leedus. Juulis 2024 teatas kaitseminister Hanno Pevkur, et esitab kaitseministeeriumi kantsleri kandidaadiks diplomaat Kaimo Kuuse.

Pevkur ise teatas eelmise nädala kolmapäeval "Aktuaalses kaameras", et astub kaitseministri ametist tagasi. Ta ütles, et riigikontrolli kriitilised märkused kaitseväe ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse tegevuse kohta on sellised, et tal tuleb võtta poliitiline vastutus.

Kaljulaidi ja Heremi sõnavahetus

Esmaspäeva õhtul puhkes sotsiaalmeedias tähelepanuväärne mõttevahetus riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi (SDE) ja Martin Heremi vahel pärast seda, kui opositsioonipoliitik hoiatas Heremit kaitseministriks mineku eest.

"Ma siiralt loodan, et Martin Heremil jätkub tarkust hinnata väga realistlikult seda, mida Reformierakond temast tegelikult tahab ja talle pakkuda saab ja mida see tegelikult tähendab, kui ta Reformierakonna ja Eesti 200 valitsusega liitub. Reformierakond ja Eesti 200 tahavad lihtsalt tema pagunite ja senise teenistuse aupaistest osa endale, et parandada tulemust Riigikogu valimistel. Selle kätte saamiseks on nad muidugi valmis praegu väga palju lubama. Paraku nad ei suuda neid lubadusi täita," kirjutas Kaljulaid.

Herem vastas tunde hiljem Kaljulaidile ja nimetas tema kirjutatut hämmastavaks ja järeldas Kaljulaidi kirjutatust irooniliselt, et "me võime omale lubada seitse kuud mingit suvalist "üleminekut", oht on aga nii kaugel, et ei maksa kiirustada".

"Meil ei ole eriti erinev maailmavaade, kuid sõjalise riigikaitse tegevustes vist ikka on. Kui peamine siiski ... kas sõda Ukrainas võib lõppeda näiteks kuue kuuga? Ma arvan et jah. Palju pärast seda Vene Föderatsioonil aega vaja, et midagi meie vastu teha? Ma arvan et veel kuus kuud. Selle taustal tundub mulle liigne risk seitse kuud oodata valimisi. Mida saab teha ... äkki kunagi räägin. Või lausa näitan," vastas Herem.