"Sügava kurbusega teatame, et Tema Majesteet kuningas Harald suri rahulikult riiklikus haiglas reedel, 28. augustil kell 6.35," seisis palee teadaandes.  

1991. aastal troonile tõusnud Euroopa praegune vanim monarh suri 89-aastasena.

Reformimeelseks peetud Harald oli Norra troonil olnud 35 aastat, saavutades rahva lugupidamise pärast oma isa Olav V, kes oli norralaste seas ülimalt armastatud.

Norra kuninga roll on olla peamiselt tseremoniaalsete ülesannetega riigipea.

Kuningas Harald oli viimastel aastatel mitu korda haiglas viibinud. Nüüd jäeti ta haiglasse 17. augustil, pärast tervisekontrolli. Seejärel teatas palee, et kuningat on viimastel nädalatel ravitud kortisooniga verehaiguse hemolüütilise aneemia tõttu, mis on viinud vedeliku kogunemiseni kehas ja mida tuleb ravida haiglas. See oli esimene kord, kui anti teada, et kuningas põdes verehaigust.

Veidi vähem kui nädala pärast teatas palee: kuningas Haraldi tervis on halvenenud. Tema veres oli bakteriaalne infektsioon. Neljapäeval toimus uus pööre, kui palee teatas, et kuninga tervislik seisund on väga tõsine, vahendas Norra rahvusringhääling NRK.

Harald sattus infektsiooni tõttu haiglasse ka 2024. aastal, kui ta oli Malaisias ning seal paigaldati talle ajutine südamestimulaator. Norra relvajõudude lennuk tõi ta tagasi kodumaale ning hiljem paigaldati talle püsiv seade.

Samal aastal ütles Harald, et vähendab oma osalemist ametlikel üritustel, kuid välistas troonist loobumise, rõhutades, et tema kuningavanne kehtib kogu eluks.

Kuninga surm tuleb monarhiale keerulisel ajal

Haraldi surm saabub Norra kuningliku perekonna jaoks tormilisel ajal.

Kroonprintsess Mette-Marit, kes on abielus Haraldi poja, kroonprints Haakoniga, on sattunud tugeva tähelepanu alla oma sõpruse tõttu USA vanglas surnud seksuaalkurjategija Jeffrey Epsteiniga. Mette-Marit on selle suhte pärast vabandanud.

Tema poeg Marius Hoiby, kes sündis suhtest enne Mette-Mariti abielu Haakoniga, mõisteti juunis süüdi kahes neljast vägistamissüüdistusest ning ühes perevägivalla episoodis. Kohus määras talle nelja-aastase vanglakaristuse. Nii tema kui ka prokuratuur on karistuse edasi kaevanud.

Kaks päeva pärast Mariuse süüdimõistmist teatas kuningakoda, et Mette-Marit on edukalt läbinud kopsusiirdamise, täpsustamata, millal operatsioon toimus.

Pärast mitmenädalast haiglas taastumist naasis ta koju ning tähistas augustis koos Haakoniga hõbepulmi.

Avalik toetus monarhiale langes Norstati küsitluse kohaselt 2026. aasta veebruaris 60 protsendile, võrreldes 70 protsendiga kuu varem. Norra rahvusringhäälingu NRK avaldatud küsitluses tõusis toetus mais veidi, kasvades 64 protsendini.

Harald oli norralaste seas pidevalt populaarne. Veebruari küsitluse järgi esindas just tema Norra kuninglikku perekonda kõige paremini – talle anti 10-pallisel skaalal hindeks 9,2.

Harald oli kuninganna Victoria järeltulija

Briti kuninganna Victoria lapselapselapselaps Harald tõusis troonile 1991. aastal ning alustas seejärel monarhia institutsiooni järk-järgulist moderniseerimist, tuues ametikoha, mida nähti peamiselt rahvusliku iseseisvuse sümbolina, reformidega 21. sajandisse.

Armastatud kuningal oli oluline roll ka rahva toetamisel leinaajal, kui paremäärmuslasest fanaatik Anders Behring Breivik tappis 2011. aastal Oslos ja Utøya saarel 77 inimest. Kuningas lohutas rahvast mõjusa televisioonikõnega, öeldes emotsioonist väriseva häälega, et vabadus on tugevam kui hirm.

Pärast üleujutusi, torme ja muid katastroofe sõitis ta alati sündmuspaigale, kandes kummikuid ja kulunud jopet, et kohtuda inimestega, kes olid kaotanud oma kodu või lähedased.

Hilises eas võttis ta sõna sallivuse toetuseks. 2016. aasta kõnes ütles ta, et norralastel võib olla väga erinev taust, usk ja seksuaalne orientatsioon.

2005. aasta novembris kutsusid Harald ja tema abikaasa Sonja Haraldsen 550 norralast ballile, et tähistada riigi iseseisvumise 100. aastapäeva Rootsist.

Harald ütles toona intervjuus, et Euroopa kuninglikud perekonnad ei tohiks lasta end ahvatleda võimalusest pöörata avatumaks muutumise protsessi tagasi ning taanduda oma lossitornidesse.

"Kui oled värava avanud, on seda väga raske uuesti sulgeda," ütles ta Reutersile. "Ma pole kindel, et tahaksin seda sulgeda. Minu meelest on seni kõik hästi läinud."

Nagu tema isa Olav, oli ka Harald spordi- ja autohuviline ning sõitis sageli ise autoga, eriti mitteametlikele üritustele.

Purjetamishuvilisena juhtis ta oma paati maailmameistritiitli võitmisel 1987. aastal ja osales mitmel olümpial, kuid ei suutnud korrata oma isa saavutust ega võita olümpiakulda.

Harald tundis suurt huvi ka looduse kaitsmise vastu. Ta täitis eluaegse unistuse 76-aastaselt, kui veetis neli päeva sügaval Brasiilia Amazonase vihmametsas, elades koos janomamidega ja magades võrkkiiges.

Haraldi sünd ja noorusaeg

Haraldi sünd 21. veebruaril 1937 oli rahvuslikult tähtis sündmus – ta oli esimene kuningliku perekonna troonipärija, kes sündis Norras peaaegu 570 aasta jooksul. Taani ja Rootsi monarhid olid valitsenud Norrat sajandeid, kuni selle iseseisvumiseni 1905. aastal.

Vaid kolm aastat pärast Haraldi sündi okupeeris riigi Natsi-Saksamaa. Kuningas Haakon ja toonane kroonprints Olav põgenesid Suurbritanniasse, kus nad juhtisid Norra eksiilvalitsust. Kolmeaastane Harald läks koos ema, kroonprintsess Märthaga esmalt neutraalsesse Rootsi ja sealt edasi USA-sse.

Pärast lühikest viibimist Valges Majas elas Harald koos oma vanemate õdede Ragnhildi ja Astridi ning emaga viis aastat Marylandi osariigis Bethesdas. Harald kohtus sageli USA presidendi Franklin D. Rooseveltiga, keda ta aastaid hiljem kirjeldas kui vanaisa.

Pärast sõja lõppu 1945. aastal Norrasse naastes õppis Harald riigikoolides, mitte eraõpetajate käe all, nagu tema isa.

Tema abielu 1968. aastal tavakodanikuga murdis traditsiooni ning sellele eelnes üheksa aastat kestnud vastasseis isaga. Konflikt lõppes alles pärast seda, kui Harald ähvardas pigem üldse mitte abielluda kui Sonjast loobuda.

Hilisemad eluaastad

1998. aastal tabas kuningat enneolematu avaliku kriitika laine pärast ajakirjanduses ilmunud teateid, et ta oli saanud töösturite rühmalt sünnipäevakingiks nelja miljoni Norra krooni (370 000 euro) väärtuses jahi ning et kuningapalee remont oli läinud valitsusele maksma 500 miljonit krooni (46 miljonit eurot).

Umbes samal ajal leidis tema endine erasekretäri asetäitja, et Harald peaks võrdõiguslikkust väärtustavas riigis 67-aastaselt, tavapärases pensionieas, troonist loobuma.

Arvamusküsitlused näitasid aga kindlat toetust kuninga jätkamisele kogu elu ning kriitika vaibus. Aasta hiljem naljatas Harald teises Reutersi intervjuus, et jääb troonile elu lõpuni, välja arvatud juhul, kui läheb hulluks.

"Norras pole selleks (troonist loobumiseks) traditsiooni. Aga kunagi ei tea. Kui sa täiesti hulluks lähed," ütles ta. Kuninganna Sonja naeris ja lisas: "Aga kes sulle seda kunagi ütleb?"

Haraldi 53-aastasest pojast Haakonist saab Norra neljas kuningas pärast riigi iseseisvumist Rootsist 1905. aastal. Mette-Marit, samuti 53-aastane, saab kuningannaks.

Norra uus kuningas on Haakon VIII

Norra uueks kuningaks saab kuningas Harald V surma järel reede hommikul automaatselt tema 53-aastane poeg, kelle monarhinimi on Haakon VIII.

Kuigi Haakon ei sündinud esiklapsena, sest tema õde, printsess Märtha Louise sündis temast ligi kaks aastat varem, eelistati aga toona kehtinud Norra seaduste kohaselt troonipärimisjärjekorras meessoost pärijaid.

Hiljem muudeti troonipärimiskorda, mistõttu pärib tulevikus trooni Haakoni esiktütar Ingrid Alexandra.

Haakon abiellus 2001. aastal Mette-Marit Tjessem Høibyga, kellest saab

Norra kuningannaks saab Haakoniga 2001. aastal abiellunud Mette-Marit Tjessem Høiby.

Haakoni abielu tekitas omal ajal poleemikat, sest Mette-Marit oli nende kohtumise ajal üksikema ja tal oli minevikus kokkupuuteid narkoringkondadega.

Paar sai aga kiiresti populaarseks, eelkõige seetõttu, et neile sündis kaks last, printsess Ingrid Alexandra ja prints Sverre Magnus.

Perekonda kuulub ka Mette-Mariti poeg Marius Borg Høiby varasemast suhtest. 

Norra kuningapere on traditsiooniliselt olnud populaarne, kuid järjestikused probleemid on kuningakoja mainet kahjustanud. Kui reedel surnud kuningas Haraldit hindas avalik arvamus kuningakoja esindajana veebruaris kümnepallisüsteemis üheksaga, siis Haakoni hinne oli langenud veidi alla kaheksa ja Mette-Mariti oma kukkus alla nelja.

Mette-Mariti läbikäimine Epsteiniga on pälvinud teravat kriitikat ning tema populaarsust ei kasvatanud ka see, et tema poeg Marius, keda on kutsutud ka boonusprintsiks, mõisteti tänavu juunis vägistamiste ja kehalise väärkohtlemise eest neljaks aastaks vangi.

Lisaks on Haakoni õe printsess Märtha Louise'i ja tema abikaasa tegevus põhjustanud tugevaid reaktsioone. Paar on esinenud muuhulgas ühes Netflixi dokumentaalfilmis.

Norra riigikord pole aga ohus olnud, sest Norra parlament storting hääletas veebruaris ülekaaluka häälteenamusega monarhia säilitamise poolt. Parlamendi liikmetest toetas monarhia jätkumist 141 liiget. Vabariiklikule riigikorrale üleminekut pooldas vaid 26 saadikut.

Haakon sündis 1973. aasta 20. juulil pealinnas Oslos. Perekond püüdis tagada lastele võimalikult tavapärase nooruspõlve. Haakon käis koolis Oslos ja lõpetas 1992. aastal gümnaasiumi.

Haakonil on akadeemiline haridus: ta õppis Californias riigiteadusi bakalaureuseõppes ja Londonis arengumaade uuringuid. Suurbritannias omandas ta magistrikraadi London School of Economics and Political Science'is (Londoni majandus- ja politoloogiakool).

Nagu paljudel kuningliku pere liikmetel, on ka Haakonil sõjaväeline haridus. Ajateenistuse läbis ta Norra mereväes, lisaks sai ta täiendkoolitust muu hulgas armee eriväes.