Kolmapäeva pärastlõunal võttis endine RKIK-i peadirektor Saar ühendust ajakirjanikega. Päev varem oli ERR-is ilmunud artikkel sellest, kuidas kaitsevaldkonna juhid, kelle ajal hakkas Eesti ajama asju India ärimeestele kuuluva mürsuettevõttega, vaikivad.

Saar lubas ajakirjanikele suu puhtaks rääkida.

"Vastutan iga allkirja eest, mida andsin ja olen uhke, et sain Ukrainat ja Eestit aidata. Olen oma meeskonna ning kõigi ekspertide üle, kes panustasid samuti uhke, sest saavutasime pingelisel ajal palju – see ei olnud kerge," ütles Saar kohtumisel ajakirjanikega.

Ta juhtis RKIK-i 2021. aastast kuni 2024. aasta suveni ehk ajal, mil Eesti vedas eest algatust "Miljon mürsku Ukrainale".

Saar rõhutas, et kriisi tingimustes tarnis RKIK Ukrainale märkimisväärses koguses laskemoona, kokku ligi 500 miljoni euro väärtuses. 

"Andsin endale pidevalt aru, et töötan demokraatliku valitsuse heaks ja järgisin ka kaitseministri suuniseid, kes oli kursis tehingutega, aktsepteeris riske, mis olid talle välja toodud," ütles Saar. 

RKIK-i endise peadirektori sõnul olid tema juhitud asutusel volitused tehingute tegemiseks, rahastusallikad olid spetsiaalselt selliste tehingute jaoks ning kaitseministeeriumi juhtkonda hoiti detailidega kursis. "Tehingusse ei mindud kergekäeliselt," lisas ta.

Kuidas toimus hankeprotsess?

Saar kirjeldas lühidalt, kuidas toimusid hanked.

Kontaktid ja pakkumused laekusid kolmest kanalist: RKIK-i lepingupartnerite kaudu, kaitseministeeriumi juhtkonna kaudu või Ukraina kaudu, sõnas Saar.

RKIK pani kõik pakkumused tabelisse koos märkustega – tarneajad, võimalikud probleemid, ekspordikontrolli tingimused ja muud. Seejärel alustati tehingu üksikasjade väljaselgitamist: ekspordikontrollid, logistika, seisukord, riskid ja muud asjaolud.

"Asjaolude selgitamise käigus toimusid ka inspektsioonid. Inspektsioonidest vormistati ettekanded," märkis ta.

Kui detaile oli piisavalt, otsustati ministri otsustuskoosolekul – Saar rõhutas, et koosolekud on protokollitud – konkreetsesse tehingusse siseneda.

Pärast tehingusse minemise otsust räägiti läbi lepingutingimused ja vormistati leping, seejärel tehti finantskanded.

Enne kauba üleandmist toimus kvaliteedikontroll, enamasti visuaalne, et kinnitada kauba vastavust ja veenduda kogustes. Kauba üleandmise kohta abisaajale vormistati akt. "See oli protsess ja seda järgiti kõigi tehingute puhul," sõnas Saar.

Ta lisas, et kõik hanke olulised dokumendid on talletatud täpselt reeglite kohaselt.

"Tänane dokumentide poleemika puudutab mingeid kaasnevaid materjale – näiteks inspektsiooni aruandeid. Minu hinnangul on ka need olemas, RKIK-i dokumendi kaustades,"  märkis Saar.

Kõigist pakkujatest jõuti lepingutesse vaid suhteliselt vähestega, nentis ta. "Enamasti olid probleemiks ekspordikontrolli tingimused, kvaliteet, logistilised väljakutsed või muud asjaolud, mille tõttu oli väheusutav, et kaupa oleks suudetud tarnida."

Saar: kontakt Dataseliga tuli kaitseministrilt

"Dataseli vahendanud isikut tutvustas RKIK-i direktorile kaitseminister Hanno Pevkur. On olemas taasesitatavas vormis elektrooniliste kanalite kaudu vahetatud info," sõnas Saar.

Kohtumisel näitas Saar sõnumivahetust väidetava vahendajaga, kes kasutas vestluses nime "Eric M".

Saar lisas, et kaitseministri vahendusel tuli enne ja pärast Dataseli kontakti veel palju pakkumisi. Tema sõnul on tal olemas elektroonilise vestluse väljavõtted, kuid neid peaks olema ka meilides, millele tal ligipääs puudub.

Samuti väitis Saar, et kaitseminister oli hangetega detailideni kursis.

"Kaitseminister Hanno Pevkur oli pidevalt ja detailselt Ukraina abiks tehtud laskemoona hangetega kursis, sealhulgas tõi ja pakkus ise tehinguid, mida teha, vedas eest lisavahendite saamist Euroopa Komisjonilt ja teistelt riikidelt, otsustas abi vahendamist jätkata, ka siis kui RKIK tegi ettepaneku abi sellisel kombel lõpetada. Ministrile esitati kõik riskid, tehingute iseloom ning tehingusse minek otsustati ja protokolliti ministri otsustuskoosolekul," sõnas Saar.

"Muu hulgas olid praktiliselt iganädalased tunnised koosolekud, kus neid teemasid põhjalikult arutati ja RKIK-ile ka konkreetseid suuniseid jagati. Arutati mitte ainult uusi võimalusi, kust laskemoona saada, vaid põhjalikult ka seonduvaid riske ning projektide käekäiku," märkis ta.

Pevkur ja vahendaja eitavad Saare väiteid

Pärast kohtumist Saarega pöördusid ajakirjanikud Pevkuri poole. Kaitseminister soovis ajakirjanikega näost näkku kohtuda, et ajakirjanikud saaksid ise suhelda Eric Malmsteadi ehk salapärase Eric M-iga.

"Mina ei ole Eric Malmsteadiga mitte ühtegi kirjavahetust ega sõnumivahetust ega telefonikõnet enne tänast päeva teinud," rõhutas Pevkur.

Ta näitas kolmapäeval saadetud e-kirja, kus pöördus Dataseliga kontakti vahendanud firma Oculus Strategic Solutions esindajate poole. Meilis kinnitasid USA-s tegutseva ettevõtte töötajad, et on nõus Dataseliga seonduvat ajakirjanikele kommenteerima.

Videokõnes osales lisaks Malmsteadile ka firma tegevjuht Richard Goff.

Goff selgitas, et kontakti India ettevõttega Neco Defence Munitions lõid vahendajad aastal 2022, kui läksid ühe USA kaitsetööstusettevõtte palvel Indiasse, eesmärgiga tarnida laskemoona komponente Ukraina toetamiseks.

Järgmisel aastal ostis sama ettevõte ära Itaalias paikneva Dataseli, et lihtsamini moona Euroopasse tarnida.

Malmstead rääkis, et ta otsis Eestiga kontakti, kui kuulis, et riik tegeleb relvahangetega.

Enda sõnul saatis ta kirja Eesti kaitsevaldkonna üldmeilile, kuid sealt vastust ei tulnud. RKIK-i toonase juhi Magnus-Valdemar Saare kontakti leidis ta avalikest allikatest.

Ta lisas, et proovis varem ka kaitseministriga kontakti luua, kuid minister ei vastanud.

"Esimene kord, kui ma Magnusega üldse rääkisin, oli 2023. aasta detsembris. Mul on selle kohta e-kiri. Kiri on 4. detsembrist 2023 ning selles lepiti kokku esmane kohtumine ja tutvumine kolmapäeval, 6. detsembril," ütles Malmstead. Ta lisas, et e-kirjade vahetusse oli lisatud ka RKIK-i relvastuskategooria juht Ramil Lipp.

USA ettevõtjad lootsid saada Dataseli ja RKIK-i vahel vahendajaks, kuid lõpuks jäid nad tehingust kõrvale.

"Sõlmisime Dataseliga põhimõtteliselt vahendustasu kokkuleppe. Magnus sõlmis otselepingu Dataseliga ning meie selles ei osalenud," sõnas Malmstead.

Dataselil on OSS-ile maksmata konsultatsioonide eest 1,8 miljonit eurot.

"Arvestades seda, mida nad Eestile võlgnevad, ei ole see tegelikult midagi," sõnas Goff.

Ajakirjaniku küsimusele, kas Dataseli kavatsus oli vahendajate hinnangul algusest peale pettus või ei saadud lihtsalt mürskude tootmisega hakkama, vastasid vahendajad: "Pettus."

Eesti soovis osta Ukrainale mürske ja maksis kokku 60 miljonit eurot ettemaksu. Tarnitud kaup ei vastanud aga nõuetele ja nüüd on vaidlus kohtus.