Sanktsioonide, mille nimekirjas on ligi 3000 peamiselt Venemaa füüsilist ja juriidilist isikut, pikendamine ei saanud jõustamiseks vajalikku üksmeelset riikide toetust, kuna Prantsusmaa ja Slovakkia soovisid Vene-Usbekistani miljardäri Ališer Usmanovi eemaldamist sanktsioonide alt. Prantsusmaa ühines Slovakkiaga üleskutses Usmanov nimekirjast eemaldada, viidates riikliku julgeoleku kaalutlustele, ütlesid EL-i diplomaadid.

"Prantsusmaa on üks riike, kes on kõige kindlamalt pühendunud surve suurendamisele – kõigi võimalike vahenditega – Venemaa sõjamasinale ning Ukraina toetamisele," ütles Prantsusmaa diplomaatiline allikas. "Me seisame silmitsi konkreetse riikliku julgeoleku küsimusega ning soovime reageerida positiivselt rahvusvahelistele partneritele, kes on meie poole pöördunud seoses härra Usmanoviga."

Prantsusmaa välisministeeriumi pressiesindaja keeldus kommentaarist.

Sanktsioonid, mis hõlmavad varade külmutamist ja reisikeelde ning on suunatud ligi 3000 ettevõtte ja üksikisiku vastu, pidid algselt aeguma 15. septembril, kuid nüüd pikendati seda kokkuleppele jõudmiseks 22. septembrini.

"Selleks, et anda liikmesriikidele lisaaega pikendamisettepanekute põhjalikuks läbivaatamiseks, leppis Coreper kokku sanktsioonirežiimi pikendamises seitsme päeva võrra, kuni teisipäeva, 22. septembri südaööni," ütles pressiesindaja. Coreper ehk alaliste esindajate komitee on ELi suursaadikute organ, mis valmistab ette otsused liikmesriikide valitsustele.

EL-i sanktsioonide kehtestamiseks on vaja kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset heakskiitu ning neid tuleb pikendada iga kuue kuu järel.

Bloombergi miljardäride indeksi andmetel oli Usmanovi varandus 2026. aasta alguses 18,8 miljardit dollarit. Tema suhtes kehtivad nii EL-i kui ka USA sanktsioonid ja reisikeeld.

Metalli- ja kaevandusärimees Usmanov on esitanud Euroopas mitu hagi, mille lõppeesmärk on sanktsioonide tühistamine. Mõnes neist on tema advokaadid vaidlustanud meedias avaldatud väiteid, mida kasutati sanktsioonide kehtestamise põhjendustena.

Miljardäril on varasid ka telekommunikatsiooni-, interneti- ja meediaettevõtetes ning talle kuulub Venemaa majandusleht Kommersant.

EL-i riigid vaidlevad Venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamise üle sageli viimase hetkeni. Varem olid selle peamisteks põhjusteks suures osas Ungari endise juhi Viktor Orbáni ja Slovakkia nõudmised – Slovakkial on Moskvaga paremad suhted kui enamikul teistel EL-i liikmesriikidel.

Juunis leppisid ELi riigid esimest korda kokku, et pikendavad liidu sektoripõhiseid sanktsioone, näiteks energiasektorile kehtestatud piiranguid, aasta kaupa, et vähendada võimalusi sellisteks vaidlusteks.

Zelenski: praegu pole aeg Vene oligarhe kaitsta

Otsus lisaaja võtmiseks tuli olukorras, kui meedias levib info üleskutsetest eemaldada mitu Vene oligarhi nimekirjast. Seda mitte ainult Kremli-meelse liikmesriigi Slovakkia, vaid üllatusliku pöördena ka Prantsusmaa poolt, kommenteeris väljaanne The Kyiv Independent.

Uudistekanal Euronews teatas esmaspäeval, et Prantsusmaa teeb lobitööd, et nimekirjast eemaldataks Usmanov. See samm olevat väidetavalt jahmatanud teisi Euroopa diplomaate.

Olukorraga kursis olevad inimesed ütlesid esmaspäeval väljaandele Financial Times, et Prantsusmaa kutsus üles Usmanovit nimekirjast kustutama osana kokkuleppest Aserbaidžaaniga, et vabastada mitmed praegu seal kinni peetavad Prantsusmaa kodanikud.

Väidetavalt sõltub vangide vahetus sellest, kas kõik 27 Euroopa Liidu liikmesriiki nõustuvad Usmanovi vastaste sanktsioonide leevendamisega.

Prantsusmaa ei esitanud teiste EL-i liikmesriikidega peetud aruteludel vangide vabastamise tehingu üksikasju ega põhjuseid.

"Prantsusmaa taotles Usmanovi eemaldamist viidates vaid täpsustamata julgeolekuküsimusele," ütles diplomaatiline allikas väljaandele Kyiv Independent.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas taolist tegevust ebamoraalseks ja enesehävituslikuks.

Financial Times tõi välja, et samal ajal jätkab Slovakkia toetust nii Usmanovi ja ka sanktsioneeritud suurärimehe, Venemaa ühe rikkaima inimeses Mihhail Fridmani nimekirjast kustutamisele. Veel ühe ootamatu pöördena on Luksemburg teatanud, et kui Usmanov eemaldatakse, siis tahavad nad ka Fridmani nimekirjast kustutamist.

Luksemburgi võimud keeldusid kommentaaridest, kui väljaanne The Kyiv Independent pöördus nende poole kinnituse saamiseks.

Ukraina presidendi sanktsioonivolinik Vladõslav Vlasiuk mõistis esmaspäeval tehtud sotsiaalmeediapostituses hukka Fridmanile kehtestatud sanktsioonide võimaliku leevendamise, nimetades seda äärmiselt ebamoraalseks.

"Fridmani nimekirjast kustutamine ei ole abstraktne poliitiline küsimus. Olulised majandus- ja õigusmenetlused Ukrainas, mis hõlmavad märkimisväärseid varasid ja nõudeid, on otseselt seotud tema vastaste sanktsioonidega. Rääkimata sellise sammu äärmisest ebamoraalsusest," sõnas volinik.

President Zelenski kutsus oma esmaspäevaõhtuses pöördumises Euroopat üles Venemaa miljardäre jätkuvalt vastutusele võtma.

"Praegu ei ole kindlasti aeg sanktsioone tühistada ja kindlasti mitte aeg Venemaa oligarhe sanktsioonide eest kaitsta. Ja kindlasti pole aeg Euroopal Venemaale mingeid kingitusi teha," sõnas riigipea.

"Usmanov, Fridman ja teised taolised Venemaa tegelased ei ole veel astunud mingeid samme sõja vastu," lisas Zelenski.

Fridman on Venemaa konglomeraadi Alfa-Group kaasasutaja ja Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini siseringi liige. Ajakirjanikud paljastasid 2023. aasta mais, et Alfa-Groupi tütarettevõte Alfa Insurance pakkus kindlustust Ukrainas Venemaa vägede poolt kasutatavatele sõidukitele. Väidetavalt on ettevõte teenindanud ka eriprogrammide peavalitsust, mis vastutab Putini turvamise eest.

Usmanov on Vene-Usbeki ärimees, kes teenis oma varanduse metalli- ja kaevandustegevusega pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.

Euroopa Liidu sanktsioonide pikendamine nõuab ühehäälset otsust, mis tähendab, et igal liikmesriigil on uuendamise üle vetoõigus. Meetmeid pikendati viimati 14. märtsil.