Omavalitsustes otsitakse võimalusi kooli- ja rahvaraamatukogude jõudude ühendamiseks, et pakkuda lastele mitmekesisemat lugemiskeskkonda. Selle eesmärk on tuua noori nutimaailmast tagasi raamatute juurde.

"Mida rohkem nad raamatuid näevad, mida rohkem neid raamatuid käes hoiavad, mida rohkem nad näevad inimesi, kes raamatuid loevad, seda tõenäolisem on, et nad hakkavad lugema ja seda paremad on nende õpitulemused," sõnas Narva hariduslinnaku koolijuht Irene Käosaar.

Seaduse järgi peab raamatukogu asuma koolis või selle vahetus läheduses, kuid mudeli valik jääb omavalitsuse otsustada. Näiteks Jõgeval pandi kooli- ja rahvaraamatukogu kokku seitse aastat tagasi.

"Ta näeb, et siin on hea keskkond, kus õppida, kuhu tulla kokku, kus nautida kultuuri ja võib-olla ta hakkabki siin käima," lausus linnade ja valdade liidu kultuurinõunik Agne Vaalmäe.

Ka Rae vallas tegutsevad kool ja rahvaraamatukogu koos juba paarkümmend aastat. Nende praktika kinnitab, et noore lugeja puhul määrab tee raamatuni just raamatukogu asukoht.

"Ma arvan, et kui meie raamatukogu oleks edasi selles hoones, kus ta enne oli, umbes kilomeeter kaugemal koolimajast, siis see arv oleks ikka tohutult väiksem, sest tänapäeva laps läheb raamatukogusse eraldi käiguna, kui on ikkagi väga vaja. Aga kui ta on koolimajas, siis tal on kõik käepärast, samuti ka õpetajatel," ütles Rae valla raamatukogu direktor Ülle Siska.

Samas panevad eksperdid südamele, et liitmistega ei tohi kaduda koolist raamatukoguhoidja, sest pelgalt raamaturiiul last lugema ei innusta.

"Ja samamoodi kasvab raamatukogude roll just nimelt tänases infokülluses ja ka tehisarve ajastul, sest usaldusväärse info leidmine on järjest keerulisem ja seda tuleb inimestele õpetada, et raamatukogu on selline usaldusväärne koht, kuhu saab selleks pöörduda," lausus raamatukoguhoidjate ühingu juhatuse esimees Kristi Veeber.

Kooli- ja rahvaraamatukogude koostööle peaks lähiajal selgemad raamid seadma uus rahvaraamatukogu seadus.